Alustan algusest esmalt. Peale lapse sündi oleme me lapse isaga lahus elanud. Algus oli raske (probleemne sünnitus, lapse terviseprobleemid ja suhted lapse isaga olid keerulised) ja otsustasin jääda ajutiselt elama oma vanemate juurde. Kui laps oli umbes aastane otsustasin ma, et no ikka proovime siis koos elada. Kuid ma ei suutnud. Ma lihtsalt ei tundud seda sama enam selle inimese vastu mida ma kunagi tundsin. Me nägime välja nagu kaks tuttavat, kes on sunnitud ühist elamist jagama. Niiöelda kooselu kestis umbes 2 kuud, millest enamuse ajast oli kas tema üksi või siis mina koos lasega kodust ära.
Laps on hetkel 1,5 aastane. Nüüd umbes kuu tagasi kolis lapse isa uude elamisse, mille aadressi ei ole ta nõus mulle avalikustama. Ja loomulikult veel vähem on ta nõus mulle oma uut elamist näitama. Aga last tahab ta enda juurde viia. Ja mitte ainult päevaks vaid ka ööseks. Ja soovib last ka terveks nädalavahetuseks. Aga ma ei ole sellega nõus. Päevaks ma lubaksin lapse sinna, kui ta eelnevalt mulle oma elamist näitaks. Ja ma olen talle ka seda korduvalt öelnud, aga ta keeldub minu pakkumisest.
Laps ei ole temaga harjunud. Ta on last küll päeviti valvanud aga mitte tervet päeva. Praegu käib lapsel külas minu juures. Kus ma siis lasen neil omaette olla. Kuna talle ei ole mitte kunagi meeldinud kui keegi teine ka veel lisaks nendega koos on. Tal on alati olnud vaja lapsega kahekesi olla. Seega olen kas teises toas, teen omi asju. Või siis lähen õue jalutama, käin poes jne.
Poiss endiselt veel öösiti korralikult ei maga ja teda tuleb vahepeal lohutada või siis lutt talle anda. Aga lapse isa teda öösiti koos elades ei kuulnud. Ning lapse isal on ka halb komme öösiti unes rääkida, karjuda ja ringi jalutada. Laps on mitmeid kordi eelnevalt ehmatanud öösel ja hakkanud hüsteeriliselt nutma oma isa öiste karjumiste peale. Ning tema rahustamine võtab kaua aega, ning isa ise ei mäleta nendest asjadest midagi. Samal ajal kui mina last rahustada püüdsin keeras ta ennast midagi ütlemata magama tagasi. No kuidas ma annan selle lapse talle ööseks? Aga tema probleemi ei näe.
Kuidas ma peaksin edasi toimima, kas ma tõesti pean lapse tema juurde ööseks lubama kui ta seda nõuab? sest meil on ühine hooldusõigus ja seal on kirjas et ma ei tohiks takistada isal lapsega kokku saamist.
Emana mõistate, et kuna teil on oma lapse isaga lapse osas ühine hooldusõigus, peaks seadusest kinni pidama ja lubama last ka ööseks isa juurde tema uude koju.
Laps ei ole oma isaga palju aega koos veetnud, sain aru, et ühine elu kolmekesi toimus vaid umbes paari kuu vältel.
Kuna mees ei ole nõus oma uut elukohta avalikustama, käivitab see teis emana häirekellad- ja põhjendatult. Kuidas lubada oma väikelaps ööseks tundmatusse kohta, ei tea mis tingimustesse. Miks varjab mees kiivalt oma uut elukohta? Lisaks olete mures mehe enda öiste harjumuste/eripärade pärast, mis võivad ka lapsele ehmatavad olla.
Soovitan teil ühendust võtta oma elukohajärgse lastekaitsespetsialistiga. Rääkige talle kogu lugu rahulikult ära, tooge välja oma hirmud, nende põhjendused ja küsige konsultatsiooni. Kuidas peaks edasi toimima, et lapsel oleks tagatud turvalisus.
Kuna mees soovib lapsega kontaktis olla (mis on muidugi kiiduväärne), olla osaline tema elus (arengus, kasvatuses), siis muidugi ei pea talle tema õigusi ja kohustusi keelama,- küll aga lapse turvalisusest lähtuvalt tegema kaalutletud otsuseid.
