Tere!
Tahaksin saada nõu järgmises probleemis.
Elan elukaaslasega koos 10a, meil on 2,5aastane poiss.
Nüüd on jõudnud elu sinna etappi, kus tundub, et ees ootab lahkuminek.. Ja nüüd valitsebki hinges meeletu kartus, et kuidas edasi toimida - pole sellist kogemust varem olnud. Ei oskagi kuskilt alustada - lihtsalt tunnen praegu meeletut valu ja kartust... Kartust ka selles osas, kuidas saab hakkama minu poeg, kes on psüühika poole pealt suhteliselt õrnake. Et kui otsin meile üürikorteri, siis kas ta hakkab seda koduks pidama? Et kui hakkavad pihta issi külastuspäevad, siis kas laps kisutakse minu käest ära nutuga, kuna ta tahab emmega olla... Ei taha seda ettegi kujutada.... Ja kas isa võib minu käest lapse üldse ära võtta, et hoopiski mina hakkan last külastama??? Olen hetkel ju lapsehoolduspuhkusel ning sissetulek puudub - praegu on toetajaks olnud lapse isa... Tööle naasen septembris. Andke palun nõu, eriti just lapse poole pealt, olen täielikus ahastuses ja kurbuses, kartuses kaotada oma laps ja sellega teha talle ja ka endale meeletult haiget...
Kirjadest selgub, et õnnetu olek ja segadus vastastikustes suhetes on kestnud juba tükk aega, alates raseduse ajast. Praegu väljendate kõige suuremat muret ja hirmu poja tuleviku pärast. Olete proovinud end muuta, et mehe heakskiitu ära teenida, kuid see on tähendanud, et olete oma vajadusi eiranud ning rahulolu ei ole tulnud kummagi jaoks. Küllap on üks põhjus selleski, nagu kirjutate, et Te ise ka täpselt ei tea, mida olete halba teinud ja mida peaksite muutma, mida lubama ja kas tahate neist kinni pidada jne. Justkui peaksite ära teenima oma mehe tunded ja austuse.
Selle taga on ilmselt palju lahtirääkimata jätmisi. Praegu olete valmis tegema kõik poja heaolu ja turvatunde nimel. Tugevad tunded, meeleheide, hirm, mida kogesite vihase mehe käitumisest tulenevalt, on liialt värske, et praeguses olukorras selgelt mõelda ja mõista toimuvat. Kaitsva ja hooliva emana olete valmis paljuks, et oma tundeid ja vajadusi ohverdada. Pojaga seonduv ongi ilmselt praegu kõige haavatavam külg teie sassis suhetes ning seda ilmselt mõlema jaoks. Samas võib juhtuda, et ka tagajärg teie enda lahendamata probleemidele. Ehk siis võib juhtuda, et suutmata omavahel suhteid klaarida, olete asunud seda tegema poja kaudu, tehes üksteisele haiget, kannatate seejuures kõik kolm.
Palju valu ja kannatusi. Kuid positiivne võib olla see, et selle taga on tugevad tunded ning selle kaudu ehk ka võimalused uuesti teineteist leida.
Kogesite alles toredat nädalat koos reisil ning õigupoolest pole teil vist endalgi päris selge, mis tingib lahkumineku vältimatuse.
Võimalik, et tuleks vaadata veidi rohkem tagasi. Mis muutus teie suhetes siis, kui olite aastaid koos olnud ning jäite lapseootele. Näib, et saabuvate isa ja ema rollide tulekuga muutus midagi väga oluliselt teie omavahelises suhtes. Ometi oli ju midagi, mis teid pikka aega koos hoidis. Mis on alles ja mis kadunud?
Ilmselt vajate mõlemad üht avatud ja usalduslikku jutuajamist. Mõlemad soovite ju parimat nii pojale kui teineteisele. See on teie ühine huvi ja vajadus. Oluline on väljendada, kuidas end tunnete praeguses olukorras, mida vajate ja paluda mehel end väljendada. Lubadused, mis suruvad alla teie vajadusi ja soove, ilmselt ei vii vastastikku õnnelikku suhteni.
Ja kui tõesti näete lahendusena lahkuminekut, siis tahan vähendada Teie hirmu poja äravõtmise ees. See on väga ebatõenäoline variant ja eeldab kohtu sekkumist ning väga mõjusaid põhjuseid (nt. lapse elu ja tervis on ema juures ohus). Kindalasti pole see aga lapse huvides, kui peaksite pidevalt kemplema ja hirmul olema iga külastuse ja kokkupuute pärast isaga, seega rahumeelesed kokkulepped ja selgeks rääkimised on igal juhul väga olulised. Ka lahus elades võib säilida isa ja poja vahel hea kontakt ning sellest võidavad kõik.
Väidate, et poja psüühika on väga õrnake. Kahtlemata mõjub praegune pingeline ja stressirohke elu nii poja kui Teie närvissüsteemile laastavalt ning igal juhul vajate kindlust tuleviku suhtes.
Praeguses olukorras on peamine leida vastus sellele, mida te mõlemad suhtelt ootate, mis on see, mis teile on teineteise juures oluline ja väärtuslik ning mis on see, mis peaks olema teisiti. Kui tekib ühine arusaam, mis on parim, siis on kergem leida ka sobivaid lahendusi. Ja lõpuks tahan ikka lisada, et Teil on õigus oma vajadusele ja tunnetele, Teil on õigus olla rahulolematu, kui Teid miski häirib ja Teil on ka vastutus probleemide korral lahendusi otsida. Teil on õigus oodata oma mehelt lugupidavat kohtlemist ja oma tunnete aktsepteerimist.
Julget pealehakkamist ja õnnelikke lahendusi!
