Läksime mehega pool aastat tagasi lahku, nüüd aga oleme otsustanud jälle koos olla. Meil 2 last. Lahkumineku algatas mees ja sel hetkel tekkis tal ka teine naine. Ka otsuse, et proovime uuesti võttis vastu mees. Armuke hetkel veel eksisteerib. Kõik muud probleemid on lahenenud, ainult mees tunneb ennast ebamugavalt minuga läheduse suhtes. Kui kallistan või puudutan, ka voodis asjad hetkel problemaatilised. Millest võiks see olla? Süütunne? Hirm? Kas arvate, et kui armuke kaob, saaksid asjad korda? Ei tea, mida peaks tegema. Tean, et ta armastab mind, tean, et tunded on tal ka armukese vastu (just tänu sellele, et neil seks korras). Meil polnud kunagi lähedusega probleeme enne lahkuminekut ja nüüd see ajab mind hulluks.
Armastuse teed on tõesti käänulised... Armastust tunnevad inimesed erinevalt. On isegi mitmeid armastuse teooriaid. Üks teooria ütleb, et armastus koosneb kolmest komponendist: (1) kirg - füüsiline veetlus, seksuaalne külgetõmme, (2) lähedus - hoolimine , õrnus, avatus, soojus ja (3) pühendumine - kohustus, hoolitsus. Täiuslik armastus koosneb kõigist kolmest komponendist, kuid võib olla ka armastus, mis sisaldab vaid ühte või kahte neist komponentidest. Võib olla on teie mehel armukese vastu vaid kirel põhinev armastus ja teie ja laste vastu lähedusel ja/või pühendumisel põhinev armastus. Kui ta oli teist eemal, siis sai aru, et tahab ka teiega koos olla.
Kuna pealkiri sisaldab küsimust, siis teen järelduse, et te pole sellel teemal abikaasaga rääkinud. Usun, et tunnete pisut hirmu nii intiimsetel teemadel vestluse ees. Ometi ei saa keegi peale teie abikaasa anda sellele küsimusele tõest vastust. Arutleme siin siiski pisut sellel teemal. Kas abikaasa teab, kuidas teie intiimsustesse suhtute? Võib olla ta arvab, et te tunnete ennast ebamugavalt, olles mehega, kes on vahepeal olnud teise naisega. Võib olla mees ei soovi tõesti teiega intiimsusi vahetada, sest ta pole veel teisest naisest vaba ( hinges/ südames). Võib olla vajab ta aega. Ometi saate seda kõike teada ainult siis, kui omavahel vestlete. Soovitan võtta selleks aega mõnel kenal õhtul, kui pole kiire ja anda üks mina teade. Mina teade ei ole süüdistav ega ründav ja see antakse väga rahulikult ja kindlalt. See koosneb tavaliselt kolmest osast. (1) teise inimese käitumise hinnanguvaba kirjeldus, (2) minu tunded seoses selle käitumisega ja (3) selle käitumise käegakatsutav mõju minule. Toon ühe näite:" Kui sa ei vasta minu kallistustele, siis ma olen õnnetu ja hirmul, sest ma kardan, et sa lähed minu juurest jälle ära. Ma sooviksin sinuga rääkida sellel teemal, et kui palju minu lähedust sa talud ja kuidas me koos jätkame." Sellise alguse puhu on üsna tõenäoline, et mees vastab teile avameelselt, kuid võib juhtuda, et ta ei soovi siiski rääkida. Asi selles, et mehed tunnevad ennast tunnete valdkonnas nagu õõtsuval sool - seal ei tea iial, millal jalgealune kaob. Naised on tunnetega paremini kursis ja ei karda neist rääkida, aga mehi pole õpetatud oma tundeid näitama ja nendest rääkima. Nad võivad seda nõrkuseks pidada ja ükski mees ei taha olla nõrk. Mida siis teha, kui mees ei ole nõus rääkima? On võimalus, et lepite olukorraga ja jääte ootama, mis saab edasi. Võtate jututeema paari päeva pärast uuesti ette ja võib olla on mees vahepeal mõelnud sellele ja vastab teile nüüd. Kolmas variant, et võtate oma elu enda kätte ja kui mehe käitumine ei muutu ja senine teile ei sobi, siis otsite uue elukaaslase. Igaüks vastutab ikka ise oma elu ja õnne eest ja andes ennast sõltuvusse teise inimese tunnetest ja käitumisest võime olla elu lõpuni ootajad, et ükskord ta muutub ja siis ....olen ma tõesti õnnelik. Võib olla saab olla õnnelik ka varem, siin ja praegu.