|
Õnnetuke
Külaline
|
|
Postitatud 09.05.2006 kell 13:45
|
|
Elu on sassis.Ise olen selles süüdi.mul on hea ja tore elukaaslane ja väike laps.Oleme koos elanud viis aastat.Kahjuks ei osanud oma elukaaslast õieti hinnata.viimasel ajal ei ole ma oma armastust tema vastu osanud välja näidata.Aga ma armastan teda kogu südamest.Ma ei olnud hell ja hooliv,ajasin taga pigem materiaalset poolt.Soovisin,et kodus oleks olemas kõik vajalik,kuid teine pool jäi kahjuks unarusse.Nüüd on tekkinud talle sõber,kes näitab oma tundeid välja ja kuulab teda.See olukord avas lõpuks mu silmad.Ma saan täielikult aru,kui hoolimatu ma olin.Kogu hingest soovin ennast muuta ja meie suhteid parandada.Probleem on selles,et tema ei usu,et ma olen võimeline selleks.Ta arvab,et see on ainult mingiks ajaks.Kuidas ma suudaks teda veenda selles,et ma tõepoolest tahan muutuda.Soovin,et oleksime õnnelik pere.Kahjuks on tema armastus minu vastu jahtunud.Kuidas ma küll suudaks selle uuesti üles soojendada? Ma ei soovi seda pelgalt jonni pärast,vaid tõesti tahan end muuta.Miks ma praegu peaks seda niisama tegema,et mingi aja pärast vanale rajale tagasi pöörduda ja kõike seda valu ja piina uuesti üle elama?Ei enam. Kas keegi oskaks nõu anda?
|
|
