Olen oma elukaaslasega koos elanud 4 kuud ja selle aja jooksul oleme üksteist pareminu tundma õppinud- oleme palju rääkinud oma eelnevast elust, olemisest ja tegemistest, kaasa arvatud ka eelnevatest suhtetest. Alguses olid meie vestlused väga mitmekesised ja avatud, me ei mõistnud teineteise üle kohut, vaid püütsime üksteisest lihtsalt paremat pilti saada. Kuid saadud info on minu elukaaslast häirima hakatnud. Ta ei suuda peatada enda silme eest tekkivaid õõvastavaid kujutelmi minust ja eelnevast mehest. Samuti ei suuda ta uskuda minu siiraid tundeid tema vastu ning tema tuju varjutavad ka ebakindluse hood. Säärased tujulandused tõukavad teda minust eemale, ega lase meil koos õnnelikult ollla. Mul on tunne, et tema klammerdumine minu mineviku külge võib meile saatuslikuks saada.
Mida teha, et panna meest minevikust üle olema ja ühisele tulevikule keskenduma?
Teineteise tundma õppimine, mõistmine ja usaldus on omavahel tihedalt seotud ja väga olulised kogu kooselu jooksul. Hea, et Te algusest peale ei looda, et arusaamatused ise lahenevad, vaid soovite selgust, millest tuleneb mehe eemaldumine ja ebakindlus nagu kirjeldate.
Minevik, lapsepõlve suhted vanematega, varasemad kogemused, kiindumused, pettumused jne., kõik need mõjutavad meid ja meie järgnevaid suhteid. On kogemusi ja tundeid, mida soovime vältida ja neid, mida ihkame ikka jälle uuesti kogeda. Mõnest oleme teadlikud, paljudest aga mitte. Ka partneri valik pole selles tähenduses kaugeltki juhuslik.
Praegu on teil kindlasti oluline säilitada avatus, et oleks võimalik rääkida vastastikustest ootustest, mida vajate kooselus teineteiselt, kindlasti ka keerulistest ja ka häirivatest asjadest ja muredest. Praeguseks olete end avanud, kuid mehe reageeringud on teinud Teid ettevaatlikuks ja siit on kerge tekkima mõra usaldussuhetele. Eriti kahju on sellest, et mees on hakanud kahtlema Teie siirates tunnetes tema vastu. Vahel toob kaasa varasemate suhetest rääkimine asjatuid kujutlusi, iseenda võrdlusi eelmiste partneritega, kindlasti ka mitmeid subjektiivseid tõlgendusi, ka kõhklusi ja hirme kaaslase suhtumise kohta, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Kui omakorda on raske rääkida sellest, mis teeb ärevaks ja ebakindlaks, hakatakse nägema rohkem märke, mis kahtlusi kinnitab ning partneril on peaaegu võimatu tõestada vastupidist.
Sellises olukorras oleks hea keskenduda kindlasti praegusele hetkele ja teineteisele, jätta tahaplaanile varasemad kogemused, luua ja nautida ühiseid elamusi koosolemisest, jagada oma mõtteid ja tundeid, kuidas just see suhe Teile oluline on, mis tema juures meeldib jne. Te ei pea tõestama oma ehtsaid tundeid, pigem jääge rahulikuks ja seejuures aktsepteerige tema raskusi ja ebakindlust, väljendage mõistmist, julgustage teda rääkima sellest, mis aitab tal end suhetes Teiega end kindlamini tunda. Kui omavahelistesse suhetesse puutuva jagamine tuleb loomulikult ja siiralt, siis küllap on ka mehele Teie tunded veenvad ja pakuvad kindlustunnet.
