Avastasin hiljuti, et hommikul enne tööle minekut käib ta palju netis. vahest ei jõua ta süüa ja kohvigi juua.ja kui siis History lahti võtsin avastasin et ta külastab selliseid tutvumisportaale kus otsitakse voodikaaslasi ja salasuhteid. Ta oli sinna endale ka konto teinud. Parooliga õnneks probleeme ei old, sain kohe sisse ta kontole. võtsin postkasti lahti ja mis ma nägin???? sellel kuupäeval kui mina lapsega haiglas olin oli ta kirjutanud paljudele naistele ja avaldanud soovi lähemalt tutvuda, pakkus end sponsoriks ja ühele isegi pakkus 3000.- ühe öö eest!!!! Kirjavahetus nende lõtvade elukommetega naistega jätkus. nüüd kui talle ütlesin et tean millega ta hommikuti enne tööd kohvijoomise asemel tegeleb siis lõpetas ta selle jama ära. Ta on ka varem korduvalt neid lehekülgi külastanud, helistanud nendele naistele ja usun et ka voodisse jõudnud.
Aga see pole veel kõik... Ta kohtleb mind kui kaltsu. Tuleb töölt koju ja kui söök pole veel valmis saan sõimatakuskil midagi sassis on siis jälle sõimab. aga ise on nii laisk et ei jõuakartulikoorigi prügikasti panna. need pannakse ilusasti kraanikausi äärele ja sinna ka jäetakse. oma musta pesugi ei saa ära panna need jäetakse diivanile või voodi kõrvale maha. ja sinna need võiksidki jääda vedelema kui mina neid pesumasinasse ei paneks. Aga minult nõuab täielikku puhtust!!! see käitumine näitab ju seda et sellel mehel puudub igasugune austus minu vastu. Ma oleks nagu ori. milleks vaeva näha ja praht prügikasti visata kui saab panna ka kraanikausi või kapi peale, küll naine ära koristab!!!!! selline käitumine on lausa alandav ja väljakannatamatu! JA oi kui teised inimesed näeksid millised meil toad välja näevad siis kui mina töölt tulen ja mees lapsega kodus on... ei saa astudagi kuskile pissised mähkmed vedelevad diivani kõrval ja üldse kõik on laiali. ja siis saan mina sõimata ei olen laisk ja ei korista!!!!!!!
Me tülitseme iga päev. Ta lihtsalt hakkab nagu meelega tüli kiskuma igast pisemastki asjast. lapsest on nii kahju.Tema näeb ja kuuleb ju kõike pealt. Ja alkoholi probleem on kõigele sellele kaa lisaks. Läheb õhtul sõpradega välja, lubab öösel 12 ajal tagasi tulla, kuid jõuab alles hommikul täis peaga koju. aasta tagasi oli isegi joomine nii suur et mindi reedel peale tööd jooma, telefon lülitati välja, et ma helistada ei saaks ja koju jõudis alles pühapäeva õhtul!!
Ise ta räägib et armastab mind ja tahab minuga kaua koos olla ja veel 2 last saada. pidevalt räägib ka pulmadest. Vandus mulle et ei ole mind kellegagi petnud( välja arvatud esimene armuke). Ja kui nüüd enda siise vaadata siis ausalt öeldes on ta mulle vastik. ta puudutused on vastikud. Kuid ma ei saa öelda et ei armasta teda üldse. mingi väike tükike sellest peagi kustuvast armastusest on veel kuskil olemas.
Nüüd tunnen et ei jõua enam ta valesid kuulata. Ei kannata seda halba kohtlemist välja enam! Olen ju üritand temaga miljon korda rahulikult rääkida ja arutada meie probleeme kuid siis tema lihtsalt hakkab sõimata ja ütleb et ma jälle "kaagutan" ja et ta ei viitsi rääkida ja lihtsalt kõnnib minema! Mida teha sellise mehega. mina enam muud väljapääsu ei näe kui asjad pakkida ja lapsega ära minna.. kuid ehk on veel mõni muu väljapääs?
Teie kirjast nähtub, et olete kaotanud usalduse oma mehe suhtes. Te ei ole sellise eluga ja sellise kohtlemisega rahul, kuid sisimas on veel siiski lootusekiir, et kõik muutub. Te olete püüdnud temaga omavahel rääkida, kuid konstruktiivsest kõnelusest ei ole midagi välja tulnud. Olen teiega täiesti ühte meelt, et selleks, et midagi muutuks, tuleks omavahel avameelselt ja rahulikult rääkida. Teil on vaja mõista, kuidas asjad tema poolt vaadatuna paistavad ning temal oleks kooselu õnnestumiseks vaja kuulata teie tundeid ning mõista teie vajadusi. Selleks võib ühe võimalusena kasutada paarinõustaja abi. Tihti juhtub, et mees ja naine on mõlemad kinni oma tavapärastes käitumis- ja rääkimisviisides, mis teist automaatselt ärritavad. Taustal on palju lahendamata olukordi ja solvumisi, mis ärrituse hetkel pinnale tõusevad ning nö. mõistuse kaaperdavad. Nõustaja roll on teha teie omavaheline jutuajamine võimalikuks ning esitada olulisi küsimusi. See annab teile selgema pildi olukorrast ja võimaldab ka iseendas suuremale selgusele jõuda.
Kaaluda võib ka ajutist eemalolekut, et jõuda selgusele iseendas. Selline samm ei muuda mehe käitumist (või kui siis ajutiselt, sest ta ei mõista endiselt põhjuseid ega näe oma rolli selles). Küll aga võib paar eemalviibitud nädalat lahustada liigsed emotsioonid ning võimaldada vaadata sügavamale enda sisse - mida ma oma elult tahan? milliseid suhteid ma väärtustan ja miks? milline suhtleja ma ise olen? millist elu tahan oma lapsele? jne. See võib juurde anda kindlust ning jõudu, et päriselt lahkuda või veelkord proovida.
Jõudu teile!
