Tere!
Olen lugenud väga palju selle foorumi teemasid ja paljudest mõtteavaldustest leidnud ka ise abi. Hetkel soovin lugeda arvamusi ja nõuandeid enda murele.
Minu lugu sarnane paljudele teistele: abielu 10.a järel tekkis mul tunne, et mees mu kõrval pole see, kellega elu lõpuni koos sooviks olla. Puudu jäi tähelepanust, hoolivusest, romantikast jne. Tundus, et mehele oli oluline vaid töö, töö ja veelkord töö.
Hakkasin kõike seda, mida kodust ei saanud väljast poolt otsima, väheke ka leidsin aga oma uitamiste tulemusena sain aru, et armastan ikkagi oma meest ja tahan temaga olla. See vahepealne aeg- u. 2 a oli meile mõlemale raske. Kumbki suurt ei rääkinud ja barjäär aina suurenes. Kui mina oma pea selgeks sain ja teed mehe juurde tagasi hakkasin otsima, sain hoopis vapustuse osaliseks. Mees oli loonud suhte minu töötajaga, kes temast vähe üle paarikümne aasta noorem. Loomulikult ei tulnud teavitamine kummagi nende poolt vaid nn. küla pealt. Mees minust ka 16 a vanem, hästi aktiivne, sportlik ja igatpidi asine. Astusin siis ise sammu ja rääkisin mehega, õieti oli see selline emotsioonidega täidetud jutuajamine. Rääkisime mõlemad end tühjaks ja mõnepäevase mõtlemise järel otsustas mees minu ja laste juurde jääda. Alustasime nagu algusest ja kõik oli ülimalt tore ning meeli ja hingekosutav. Suhe ja abielu oli minu jaoks hoopis uuel tasandil. Ja tundus, et ka mees oli rahul.Selle eelnenud jutuajamise käigus ütlesin ka väga selgelt välja,et ma ei suuda aktsepteerida mittemingisugust mehe ja selle tüdruku kokkupuudet.
Saime oma kolmanda lapse, pesamuna ja rõõmurulli. Kõik tundus igati tor, kui poleks olnud seda ühte aga. Tütarlaps ja minu mees suhtlesid edasi, varjatult ja minu eest salajas. Mingi sisemine tunne ütles mulle, et kõik pole päris nii kui tundub. Tunnen oma meest nii hästi, et tal pole vaja midagi öeldagi, tajun ta meeleolusid liigagi hästi. Kui asjast juttu tegin ja konkreetselt küsisin siis loomulikult eitas kõike ja pikemalt seda arutada ei soovinud. Ütles, et tema on oma otsuse teinud ja sellega on teema ammendatud. Püüdsin siis mõistuse koju kutsuda ja käituda ikka endast lugupidava inimesena. Ma ei suutnud, nuhkisin mehe järgi ja leidsin paar sõnumikest ning simpeli kaardi, millega siis ühendust peeti. Ei suutnud ennast taltsutada, tegin skandaali ja ütlesin mehele , et ta võib minema minna ja olla seal kus end õnnelikuna tunneb. Tema loomulikult jälle ütles, et see kõik on minu ettekujutuste vili ja et ma võiks juba sellest teemast loobuda. Kuidas ma saan loobuda, kui mustvalgel lugesin sõnumit teisele ja nägin , et tütarlaps otsib koguaeg kontakti. Mõtlesin väga palju ja otsustasin, et teist korda ei taha ma ise viga teha ja mehele selga pöörata. Kuna rääkida me sel teemal ei saa, siis kirjutasin talle kirja. Ma ei pannud teda valiku ette, sest loost ma tõesti suurt ei tea. Proovisin tugineda mehe käitumisele minu ja lastega, arvestada tõsiasja, et avalikult ei ole ta salasuhtest midagi kuulda ega näha ning äkki tõesti mõtlen ma kogu loo hullemaks. Aga mu mõtted kiusavad mind üpris tihti, kas võin oma meest usaldada ja uskuda, et mingit salasuhet pole, äkki on me omavaheline suurepärane läbisaamine temapoolt ikkagi näitemäng, äkki ta tahab ikkagi minna jne. Mõttetest lahtisaamine on väga keeruline, olen õnneks suutnud käituda igati mõistlikult, ei nuhi ega kahtlusta, ei tee etteheiteid ja olen suutnud mehe eest oma tujude nn.liftiga üles-alla käimisi varjata.....aga raske on, väga raske, sest mulle meeldib selgus. Kui teaks, teaks otsuseid teha ja leiaks ehk rahu hinge.
p.s. nägin mehe trennis olles, et tütarlaps helistas talle- tel helises ja näitas numbrit...ei suuda seda naist ka mõista, pea kaks aastat on möödas aga ikka...ja teisalt ju..kui sinuga ei suheldaks, kaua sa ikka jaksaks...nii need mõtted ketravad
Üsna keeruline on jääda mõistlikuks ja käituda nö õigesti (kes seda teabki, mis see oleks), kui kahtluseuss närib hinge. Täiesti mõistetav, et vahel tõusevad emotsioonid lakke ja tekib oht suhet omakorda seeläbi veelgi pingestada. Sellises olukorras on eriti tähtis säilitada mehega kontakt, et saaksite siiski omavahel selgustvajavatel teemadel rääkida, leida üles vastastikused ootused, teid omavahel ühendav ja saada tagasi meelerahu.
Praegu näib teie jaoks kõige painavam teadmatus, kas siis tegelikult on neil kahel suhe või ei. Olete ettevaatlik ja ohutundlik iga signaali suhtes, mis võiks anda vihjeid, samuti püüate neid ka ise hankida. Küllap ongi see loomulik olukorras, kus pole kindlustunnet ja varasem kogemus on usaldust kõigutanud. Tütarlaste sagedastele helistamisele saab kindlasti mees ise piiri panna.
Võimalik, et ka teie enda varasem rahulolematus ja mehest kaugenemine, väljastpoolt tuge otsimine, on soosinud nüüd ka mehe kõrvalsuhtesse tõsisemalt ja ärevamalt suhtumist.
Enda jaoks olete mehega suhet ümber hinnanud ja jõudnud endas selgusele. Tundsite varasemalt puudust hoolivusest, mehe tähelepanust ja romantikast. Kuidas nüüd on - mida vajate, et saaksite kogeda hoolivust, mida mees peaks tegema, et end temaga hästi ja õnnelikult tunneksite? Kas tema ka teab, mida temalt ootate?
Püüdke keskenduda sellele, mis teil omavahel on, mitte niivõrd sellele, mida mehel teise tütarlapsega võiks olla. Kahtlusele vastused ja tõde ei pruugi ikkagi selguda, närivad hinge ja õõnestavad aga teie omavahelist avatust ja lähedust mehega.
Samuti on teil raske selgusele jõuda, kas ehk mees teeb näitemängu teiega ja kas tegelikult siiski ära ei taha minna. Miks ta peaks? Vaataks sama asja jälle teiselt poolt. Mõelda võiks ka sellele ja koos arutledes, mis paneb teid mõlemaid tahtma koos jätkata. Mis on toredat, rõõmu ja rahulolupakkuv teie suhetes, mida teile perekond tähendab ja mis teisiti võiks olla, et kindlustunnet suurendada. Mis peaks veel olema, et saaksite usaldada. Kui mees on teinud otsuse ja teie juurde jäänud, siis küllap on talle tähtis ka teie meelerahu ja valmis avatuseks.
Niisiis, jätkates kahtlustega ja tõe selgitamisega, jätkate ka enda piinamist ja suhtele see ka head ei tee. Keskenduge oma suhetele mehega ja kui see on vastastikku avatud, lähedane ja rahulolu pakkuv, siis on usalduseks ka alus loodud.
