Probleemi tuum on suhetes mehega - tunnen, et olen seisus, kus enam omal jõul hakkama ei saa. Hetkel on mehel juba pool aastat nö "keskeakriis" ja jälle petab mind.
Meie suhe on kestnud tõusude ja mõõnadega 11 aastat. Meil on 2,5-aastane poeg.
Kõik algas kaugsuhtega - tema Tallinnas ja mina Tartus õppimas. Koga meie suhte jooksul on tal olnud pidevalt armukesed. Kui kokku kolisime, jätkusid endised elukombed.
Ta teab, kuidas ma tema kõrvalhüpetesse suhtun. Kui olen teada saanud, et tal järjekordne armuke, siis varem ma täesti karjusin ja ütlesin kõik, mis ma temast arvan.
nüüd olen säilitanud täielikult külma kõhu ja asjades normaalsel toonil rääkinud. Olen olnud varasemalt vaikiv peale ülestunnistust maksimum 3 päeva, aga oleme alati ära leppinud. Kuigi vabandust ei ole ta kunagi palunud.
Kõige enam teeb haiget see, et ta valetab ja varjab.
oleme sel teemal ka korduvalt ja korduvalt rääkinud ja ta on isegi lubanud, et kui midagi juhtub (armuke), et ta ei hakka siis tagasi ajama ja tunnistab üles, aga ei. Ta alati loodab sellele, et ma ei jõua jälile ja ühel hetkel ehk vaibub see kõrvalsuhe ära.
Oleme ka lahus elanud. Kolisin välja. 2 nädala pärast käis juba ukse taga ja palus tagasi. Olime lahus kuskil 4 kuud, siis kolisime kokku ja mõnda aega oli kõik ok.
Aga seda haigust ikka välja ei ravi ja nii need armukese lood jätkusidki.
Nüüd on siis jälle järjekordne armuke - olen sellest aru saanud juba 7 kuud. Seekord on armuke Riias, kus ta tööasjus ikka kuus korra käib. Esialgu mõtlesin, et ma jätkan tavapärast elu ja ei näita talle, et tean. Lootsin ka, et ehk vaibub ära. See lootus oli aga asjata. Ta on niii armunud.
Ühel reedel, jaanuari algul, palus ta, et kas ta võib minna Riiga tennist mängima see tähendas seda, et mindi jälle armukese juurde.
Loomulikult ma ei seisnud käed puusas ees, aga südamest lootsin, et ta ehk ei lähe. Eksisin. Läks.
Tuli 2 päeva pärast tagasi. ma ei suhelnud temaga terve nädala. Järgmisel nädalal suhtlesin täpselt nii palju, kui hädapärast vaja oli. Seda kõike selleks, et väljendada oma pahameelt. Lootsin, et ta tuleb minuga rääkima või kasvõi vabandust paluma, aga ei, seda ei juhtunud.
Selle asemel saatis armuke ühel öösel sõnumi. Hommikul avastasin mehe telefonist ka mehe sõnumi armukesele eelmisest õhtust: Nurr, nurr, igatsen, nurr.
Jah, võib ju pahaks panna, et sobran teise telefonis, kuid kuidas ma siis tõestan, et tal on armuke?? kui ma midagi hakkan väitma,et sul armuke jne, siis ütleb ta alati, et ma eksin ja mul on elav fantaasia. Nii on see alati olnud ja on siiani.
Paar päeva tagasi võtsin siis ikkagi ise teema ette, et pisut asjasse selgust tuua. Püüdsin temaga rääkida ja aru saada, mis ta kavatsused on. Ei midagi. Ühtegi adekvaadset ja konstruktiivset ideed ei olnud.
Järgmisel õhtul võtsin teema taas üles. Ütlesin, et kuna ma ei näe, et ta teeks ühtegi sammu, et meie suhet pääasta, siis võtan lapse ja kolin välja. ultimaatum - kas meie või armuke.
Selle peale ütles mees, et ta ei saa sellist valikut teha.
Samas oli totaalselt selle vastu, et ma kolin välja koos lapsega.
Tahtis armukesega suhte lõpetamise osas mõtlemisaega 1 kuu! andsin nädala. Hiljem hakkasin mõtlema, et suhte lõpetamiseks on vaja 1 telefonikõnet, mis võtab maksimum 15 min aega. tema muidugi nii ei arvanud.
Lubas asja nädalaga korda ajada.
ühel päeval siis väitiski, et nüüd on lõpetatud. Mina muidugi ei uskunud, et tal see nii kiiresti õnnestus. Loomulikult oli mul õigus - kõik toimis endiselt edasi. Tema muidugi aina valetas ja püüdis mind rahustada, et see teema on lõpetatud ja ärgu ma nii palju muretsegu... valetas ja valetas ja valetas...
Nüüd on asjad arenenud nii palju edasi, et ma olen suutnud panna ta tunnistama, et suhe kestab.
Tema ütleb, et tal on keskea kriis ja ta armastab seda noort tüdrukut. Mulle on küll jäänud aga erinevatest allikatest mulje, et tüdruk hoiab temaga kontakti vaid raha pärast (mees teeb talle kingitusi ja maksab erinevateks asjadeks raha tibi nõudmisel). tegemist on noore modelliga. Mees ütleb, et temaga olles on nagu muinasjutt - kõik on nii kerge ja lihtne.
Tõstsin muidugi selle teema peale mehe korterist välja.
Tal on olnud 2 kuud aega, et olukorda lahendada, kuid ta ei ole endiselt seda kõrvalsuhet ära lõpetanud. Ta tahaks tagasi tulla meie juurde. Samas ei leia ta kuskil rahu. Ta tunneb füüsilist valu, kui ei saa sellele teisele naisele helistada. kui helistab, siis on jälle kõik ok.
Mina olen oma sõna öelnud - mingu ja saagu õnnelikuks.
Kõik ei ole aga nii lihtne - armuke ei ole oma selget seisukohta väljendanud ja tema armuavaldusete peale ka talle just sülle ei hüpanud.
Minu jaoks on mõistetamatu, miks ta ära ei otsusta, mis oma eluga edasi peale hakata. Selle tema mitteotsustamise tõttu kannatame ka meie - peame olema lapsega sellisel äraootaval seisukohal - kas ta tuleb nüüd tagasi või mitte.
Oleme sel teemal palju rääkinud, kuid mulle tundub, et tal on lihtsalt mugav - kõrvalsuhet ei pea veel ära lõpetama, mina olen ka kuskil olemas ja ootamas ning nii ta saabki oma elu edasi elada.
kui paneks ta ehk jälle ultimaatumi ette, et selleks kuupäevaks olgu asjad lahendatud või muidu tagasiteed ei ole - aga see vist tema puhul ka ei mõjuks - siiani pole mõjunud.
Keeruline lugu.
Ei tea mida teha - kas oodata, millal ta ise lõpuks suvatseb midagi ette võtta või tegutseda ise mingis suunas.
Loodan et ehk suudate mingigi idee anda...
Tänades,
Allu
Olete keerulises olukorras, pettunud ja kaotanud usalduse oma mehe vastu. Tõdete, et senised viisid olukorda lahendada (ultimaatumid, tunnistama sundimine, kooselu lõpetamine ja uuesti proovimine) pole mõjunud ning mehe kõrvalsuhted jätkuvad endistviisi. Küllap nii ongi, et tõestada proovimine, valede paljastamine ja fantaseerimises süüdistamised jms. ei lahenda usalduskriisi. Võib ka nii öelda, et Teie usaldust on korduvalt kuritarvitatud.
Kui sellised lood on toimunud juba suhete algusest peale ja kestnud aastaid, siis ilmselt on ka tagamaad kaugemal ja edasi on teie mõlema jaoks küsimus, mil määral olete valmis endasse sügavamalt vaatama ja leidma ühist soovi tõeliselt rahuldava suhte jätkamiseks. Kriisist väljatulekuks vajate suhetes olulist muutust, avatust ja suuremat lähedust.
Praegu juurdlete, kes ja mida peaks otsustama.
Teie peaksite iseendas selgust saama, millega nõustute ja millega mitte ning sellest tulenevalt otsustama. Praegu on mees saanud valida ja teie olete tal lasknud seda teha, st tal on olnud võimalik jätkata sama käitumismustrit. Kui see Teile ei sobi, siis pole mõtet ootama jääda, millal mees muutub, hakkab teisiti suhet nägema ja loob suhetes kindlustunde. Otsustage iseenda eest ja lähtudes oma väärtustest ja vajadustest. See milline teie suhe on, on ka teie vastutus.
Mõista seda, miks mees aastate jooksul korduvalt vajab suhteid teistega, vajab põhjalikumat süüvimist ja individuaalset lähenemist. Pakun mõtlemiseks üldistatult oletusi. Truudusetuse kaudu on võimalik vältida ja saavutada erinevaid asju: vältida tõelist lähedust, seotust kindla partneriga, vastutust suhteprobleemide lahendamise eest, aga ka kätte maksta, kellegi üle võimu saavutada, vähendada pingeid, ängistust jm. Usalduse ja truuduse teemaga seotud probleemide juured ulatuvad enamasti sügavamale kui esmapilgul näib, sageli on need lapsepõlvest alguse saanud suhetest vanematega, seotuse ja turvalisuse määrast, raskustes eristumisel vm. Nende mõistmine ja teadvustamine on pikk protsess.
Vastutust igaühe isiklike valikute eest ei saa ega tohi kelleltki ära võtta. Oluline on seejuures teadlikkus ja sügavam arusaamine, millest ollakse mõjutatud ja mis probleemi üritatakse iseendas lahendada. Mis täpselt on kujundanud teie suhteid ja mehe senist käitumist suhetes, on rakse oletada, kuid teadlikkus sellest on oluline, et jõuda muutusteni. Ilma põhjalikuma iseendasse vaatamiseta ja paariteraapiata võib suhete muutmine osutuda keeruliseks ja küllap ka ebatõenäoliseks.
Vahel aitab iseendas selgus luua ka väärtustele ja vajadustele tuginemine. Mis on tegelikult oluline teile endale, mida väärtustate suhetes see aitab otsustada, leida pidepunkte iseenda jaoks.
Nagu paljude keeruliste probleemidega toimetulekuks lahendusi otsides, nii ka truudusetuse korral, on oluline mõelda olukorrale vastutuse kaudu.
Suhte kvaliteet, rahulolu on partnerite mõlemapoolne vastutus, iseenda vajadusi tuleb tõsiselt võtta ja enda heaks midagi ette võtta ning samas olla hooliv partneri vajaduste suhtes. Seejuures ei saa me võtta vastutust teiste tunnete ja valikute eest. Nii ka kõrvalsuhete korral - ei teine naine, teatud asjaolud ega teie ei põhjusta truudusetust. Selle eest vastutab mees ise- Teie vastutate oma valikute eest, millega nõustute, millega mitte.
Vastutavad on mõlemad osapooled kui paarisuhtes end halvasti tunnevad. Kui üks lpartner lahendab pingelise suhteprobleemi truudusetuse kaudu, jääb ikka ainult tema valikuks.
Soovin Teile selgust iseendas ja häid valikuid!