Olen enda poisiga koos olnud 5 aastat. Aasta 2010 suvel plaanisime isegi abielluda ja peale seda hakata mõtlema pere loomisele. Kahjuks juhtus aga nii et 3 nädalat tagasi sain teada, et olen natukene alla kahe kuu rase juba. Peale seda muutus kõik mu poiss hakkas jooma ja käib igal õhtul sõpradega väljas vahel juhtub ka nii et ta ei jõua ööseks kojugi. Mul pole õrna aimugi kus kohas ta üldse on ja kellega. Vahepeal ta aga käitub väga armastavalt ja hoolivalt palub vabandust ja lubab enam mitte kunagi halvasti käituda räägib et armastab mind ja et ta tahab seda last aa juba järgmisel päeval karjub ja teeb nägu et ta ei tunnegi mind.
Äkki oskab keegi öelda mida ma peaksin tegema kas proovida temaga kokku jääda või pole sellisel suhtel mõtet?
Väga raske dilemma ja väga tundlikul ajal. Olete ilmselt suures segaduses ja vajaksite kindlustunnet, kas noormees ja ka Teie ise olete valmis ühist pere looma.
Olete juba aastate jooksul üksteisega seotud olnud ja hiljuti arutasite ka tulevikuplaane. Ettekujutus sellest, kuidas ja millal teist pere saab, oli sootuks teistsugune kui reaalsus praegu.
Teie kirjast selgub, et poisi käitumise muutus on otseselt seotud Teie rasedusega. Tuli see talle sedavõrd ootamatult, et ta ei suuda kohaneda uuenenud olukorraga, isaks saamisega ja kaasnevate kohustuste ja vastutusega? Kes teab. Isaks saamine on suur muutus elus ja tema reageering võib näidata selle olulisust tema jaoks. Ehk vajab ta selle pingega toimetulekuks lähimaid sõpru? Kui emad on vahel stressis raseduse ajal või ka peale lapse sündi, siis sageli on see nii ka isadega.
Hea on ju see, et ta on armastav ja hooliv ikka, kuigi käitub Teie jaoks arusaamatult ja ebakindlust tekitavalt. Võimalik, et ta vajab aega ja iseendas selguse saamist, mida muutunud olukorda tema jaoks tähendab.
Mida õigupoolest Teie teha saate? Jagage kindlasti temaga seda, mis Teis toimub, kui ta ära on, mida tunnete ja vajate. Väga oluline luua temaga usalduslik kontakti üheks tõsiseks vestluseks, et mõista, mis talle praegu nii raske on. Püüdke vaatamata sellele, et vajate ise mõistmist ja tuge, siiski vältida süüdistusi, kriitikat, igalt juhul tema tunnete arvustamist, mis need ka poleks.
Soovin Teile jätkuvalt teineteise hoidmist, teil ongi ju ühine tulevik loodud ja sündiv laps vajab teid mõlemaid ja Teie teineteist.
