ei osanud oma mõtteid ühegi teise teema alla liigitada, ehk leidub keegi, kel hüva nõu varuks.
läksime naisega paar aastat tagasi lahku. Üldiselt läks kõik suhteliselt valutult ilma suuremate tülideta. Mina kolisin eraldi. Laps jäi naise ja tema uue elukaaslase juurde (elavad siiani nö meie kodus). Kohtun lapsega nädalavahetustel. Täna õhtul tekkis lapsel enne magamaminekut suur nuthoog - et, miks ma ikka nende juures ei ela ja, et tal on väga kurb meel. Siis ütles, et temal ei ole kodu. Ise samal ajal nuttis lahinal. Katsusin ise asja võimalikult rahulikult võtta ja rääkida, sellest,kuidas kõik on hästi. Kogu lugu kestis paar tundi. Mulle tuli see olukord väga ootamatult - viimsed lapse küsimused lahkumineku teemal olid ca 1.5 aastat tagasi. Mis võis nüüd (laps on 6 aastane) ootamatult sellise emotsionaalse reaktsiooni esile kutsuda? Ja kuidas oleks kõige parem minul sellises olukorras käituda?
Vanemate lahkuminek, elukorralduse muudatus võib last häirida ja/või tema muresid, soove, hirme välja tuua veel isegi 3 aastat hiljem. On ka neid juhuseid, kus laps lapseeas ei räägi ja kõik n.ö paiskub välja alles siis, kui laps on täisealine ja vanemate lahutusest nt 15 a möödas. On hea kui lapsel on selline usaldus ja turvatunne, et ta julgeb ja saab teile avaneda praegu, mitte ei kanna oma muret endaga aastaid vaikides.
Saan aru, et teie laps oli küsis lahkumineku asju viimati kui oli peaaegu neljane. Ilmselt rääkisite sel ajal, miks tema isa mujale kolis elama, kuid on võimalik, et osad teemad on tema jaoks selge vastuseta jäänud. Ja lapse kasvades, on arenenud tema mõtlemine, asjadest arusaamine. Seega võib tal aja jooksul üha uusi küsimusi tekkida, milledele ta vastuseid vajab. Siis on hea kui suudate jääda rahulikuks (nagu nüüd püüdsitegi) ning tema küsimustele anda ausaid vastuseid ja kõike seda teha lapsele arusaadavas keeles (nt ei ütle, et meie isiksuse jooned olid sedavõrd eri poolsustelt). Lapse jaoks on ka oluline teada, et tema mingi omadus või käitumine ei olnud vanemate lahkumineku põhjuseks.
Kui laps hakkab küsimise ajal nutma, siis on võimalik, et selle küsimuse taga peitub midagi veelgi sügavamat kui lihtsalt soov teada saada. Küsimus on n.ö sibula pealmine kiht ja tõeline pisaratega kaasnev sõnum on n.ö sibula tuumas, kuhu siis lapsevanem võiks soovitavalt välja jõuda. Rääkisite lapsele, et kõik on hästi. See on midagi, mida inimesed taolistes olukordades sageli teevad, sest nii valus on u teist nutmas näha ja tahaks lohutada. Abi võib lapse ja enda jaoks olla rohkem sellest kui pääseks sellele tuumale lähemale nii saame teada, mis on see suurem mure, laps tunneb toetust ja mõistmist ning kui vaja, saab ka koos probleemi lahendada. Siin on kasu sellest kui lapse juttu peegeldada. See tähendab, et sõnastate ümber selle, mida laps teile ütleb ja mida tema käitumises näete. Näiteks olukorras kus ta ütles, et temal ei ole kodu, peegeldada öeldes, et sa tunned ennast kodutuna või sa oled õnnetu, et sinu ema ja isa ei ela koos või midagi muud, mida teie arvates teie laps parasjagu tunneb või mõtleb. Kui juhtumisi eksite peegeldamisel, siis laps ise parandab teid, nt ütleb, et Ei, ma ei ole kodutu. Aga ma olen vahepeal siin ja vahepeal seal ja ma ei saa aru, kus mu kodu on. Ja siit saate edasi minna, nt öeldes, et sa tahad, et sa oleksid rohkem ühes kohas .. Võimalik, et laps pakub oma murele ka ise lahenduse. Kui ei, siis on teil oluliselt rohkem infot, et koos murega toime tulla. Peegeldamine on üks aktiivse kuulamise osa. Seda õpetatakse ka Gordoni Perekoolis ning saate lähemalt lugeda ka raamatutest, näiteks Th-Gordoni raamatust Tark lapsevanem.
Kui järgmine kord lapsega kohtute, siis soovitan teil see valus teema uuesti jutuks võtta kui tunnete, et olete selleks valmis. Sest pisarad ja tunne, et ei ole kodu, viitavad minu jaoks sellele, et teie lapsel on kusagil hingesopis mure. See mure võib anda ka vastuse teie küsimusele, et mis võis nüüd tema küsimised ja nutu esile kutsuda. Laps on teid usaldanud ja ennast avanud, oleks hea kui saaksite nüüd seda teed mööda edasi minna ning selle mure üles leida ja lahendada.
Jõudu meelerahu säilitamiseks ja head kuulamist teile!
