Tere Nii nagu pealkiri ütleb ma tapaks selle naise ära .Ma soovin ainult halba talle jne..
Lugu järgmine elame mehega juba 7 kuud lahus.Oleme siiani abielus ja meil on 2 last üks veel alles 4 kuune.Sellest võib järeldada et jäeti maha kui olin beebiootel.
Praegu saame oma eksmehega hästi läbi ,pingutab.
Kuid see viha ja vimm nende mõlema vastu on meeletu.Olen vihane oma mehe vastu selleks et solvas mind hinge põhjani siis kui olime lahku minemas .Tema kolis välja ,et mingu ma tööle ,et ma olen vana ,mõtetu,põgenes siis kui läksin sünnitama .Läks oma litsiga reisile 2 nädalaks jättis meid ilma igasuguse rahata jne..
See vimm ka selle litsi vastu ,kes röövis mu lastelt isa.See pole elu kui isa käib lapsi vaatamas.Väike laps võõrastab isa röögib kui hoijab teda süles...mis teha ma lihtsalt ei tea.Mees ütles las karjub ta peab ju minuga ära harjuma.Mina muidugi ei suutnud pealt vaadata ,kuidas mu laps hüsteeriliselt karjus ja ütlesin ,et anna laps siia ära traumeeri teda.Ja kui see pilk oleks saanud tappa siis oleks ma surnud.Muidugi järgnesid sinna süüdistused ja et emme laps ja hellita teda edasi jne....
Mina pole süüdi ,et teda ei ole enam meie kõrval ja ilmselt pisikesele ei ole piisav see vaatamas käimine mida isa teeb (1 kord nädalas) Mida teha ma ei tea
Ja mis puutub sellesse litsi ,siis elavad nad koos juba ja käib ta ka oli meil sugulased kõik koos tuli minu mees siis selle litsiga ka sinna ,kuid õnneks see lipakas ei tahtnud autost välja tulla. Ma arvan ,ma ei oleks oma tegude eest vastutanud.
Hirm on ka selle ees ,et järsku jääb ta beebi ootele .Ma südamest ei soovi seda .Appi ma vist olen võimeline väga halba siis sellele naisele tegema.Kuid milline korralik naine võtab perelt isa ja just siis kui ma ootasin beedit ja valetas mehele nii suud kui silmad täis .See lits läks ka oma mehest lahku ,Tema mees kolis 2 nädalapärast väja kui oli see lits tutvunud mu mehega.
Olen vihasse uppumas.Mõnipäev on hea tuju seesmiselt.Kui eks mees tuleb olen rõõmus ja tore samas tahaks talle nii haiget teha nii nagu tema mulle tegi.Olen ka rõõmus teiste nähes ja kui koju jõuan olen jälle kurb .Laste ees ei nuta ,kuid kui kõik magavad olen kurb ja vihane .
tahan et see armukadedus ja viha kaoks.Ah jaa nägin autos veel kirja kus see lits oli paberile kirjutanud KUIDAS MA ARMASTAN OMA MUSI.Vastik lausa,ta oli minu mees minu musi nüüd pole enam midagi ,kui ainult tühjus ja tühjad pihud.Raske on veel nii väikest last üksi kasvatada,oled kinni 24 tundi koguaeg,,,oh süda kohe valu täis.
Teie jaoks on see emotsionaalselt väga raske ja keeruline olukord. Teie pereelu teise lapse kandmise ajal paiskus segamini nagu ümberkeeratud pusletükid. Püüate olla vapper ja tugev, seda Te oletegi kuigi see väljakutse pole sugugi kergete killast. Suur vihatunne käesolevat olukorda ega teist naist olematuks ei tee. Mineviku muuta ei saa, küll aga tulevikku Vihkamine on väga intensiivne emotsioon, mis võtab palju energiat, tähelepanu ja kulutab. Viha tunde põhjuseks suhetes on tihti meeleheide, abitus, kurbus, lootusetus jne Selleks, et vabaneda vihkamise tundest ja oma laialipaisatud pusletükid jälle omale kohale korda seada oleks hea kellegagi toimunu läbi rääkida. Siinkohal soovitaks psühhoterapeuti/psühholoogi vastuvõttu. Arusaadav, et väikese lapse kõrvalt on liikumisvabadus piiratud ja enda vajadustega tegelemiseks võiks nii ajalist kui ainelist ressurssi nappida. Selgusele tuleb jõuda selles, millised on Teie ootused sellele suhtele ja mis on perspektiiv? Kuidas ja millisel moel toimub edasine suhtlemine? Millised on Teie ootused ja vajadused paarisuhtele ning kas need ühtivad Teie abikaasa omadega. Selles paarisuhtes on vaja varem või hiljem teha teie mõlemapoolne selge otsus, kuidas edasi minnakse. Määramatus olukorras pikendab rusuvaid tundeid ja kurnab teid veelgi.
