Mure on järgmine. Elan püsivalt koos oma elukaaslasega 3 aastat,, tuttavad oleme u. 4,5 aastat. Meil on ühine tütart 1,5 a. Samuti on mul poeg 6a. eelmisest kooselust . Mehel on eelmisest kooselust samuti poeg 3,5 aastane.
Meie koosoelu on olnud kogu aeg selline suurte tõusude ja mõõnadega kuna oleme mõlemad selliste ägedate iseloomudega, siis on ka meie tülitsemised ägedad. Samamoodi leppimised muidugi. Viimasel ajal on aga kõik kuidagi halvemuse poole kiskunud. Üks tüli teise otsa ka kõige väiksemast asjast ja see on meid üksteisele võõramaks muutnud. Algas kõik tegelikult juba aasta alguses kui avastasin, et mees petab mind. Ma ei tea kui kaugele tal selle teise naisterahvaga suhe jõudis ja mehe väitel ei olnud nende vahel midagi, aga seda ma ei usu, sest nägin oma silmaga sõnumeid, mida see teine naisterahvas oli minu mehele saatnud ja need ütlesid nii mõndagi. Aga no elasime selle üle, kired vaibusid ja meie ühise lapse pärast jätkasime kooselu, kuigi minu jaoks ei olnud miski enam endine. Minu kõige suuremaks probleemiks ongi see, et ilmselt ei suuda ma oma meest enam usaldada. Olen täitsa hädas pideva kahtlustamisega. See justkui tuleb minu tahtest sõltumata. Ükskõik kuhu ta ka ei lähe näiteks õhtul poodi või vanemate juurde vm, ja seal läheb aega kauem kui see minu ettekujutuses aega võtaks, siis muutun ma närviliseks ja hakkan endale igasuguseid asju ette kujutama.Ma ei saa kunagi kindle olla, et kus ta on ja kellega. Kahtlustan pidevalt ja mõtlen asju üle, meie tülid kisuvad väga ruttu vanade asjade meeldetuletamiseks ja süüdistamiseks. Viimane piir saabus taas paar nädalat tagasi kui olime päeval kokku leppinud, et teeme head süüa ja üritame nautida teineteist jne. Aga kõik rikkus ära see, et asja-ees-teist-taga sõimas mees mul näo täis ja rohkem ei olnudki vaja. Minu tuju oli rikutud, söögiisu samuti ning intiimsest õhkkonna tekitamisest ei tulnud enam midagi välja. Istusime terve õhtu vaikides ja mossitades. Ja nii terve nädala. Alles nädalavahetusel hakkasime veidike uuesti suhtlema. Aga taas kord olid kahtlused minu üle võimust võtnud. Kuna ta ei vabandanud minu ees oma käitumise pärast, siis jäi mulle sisse tunne, et ta tegi seda selleks, et ei taha enam minuga lähedane olla. Samuti tekitasid tema käimised minus suured kahtlused näiteks pidi ta lähealasuvasse poodi minema, kus käimine tavaliselt võtab aega 30 min. Temal läks selleks aega 1,5 tundi. Loomulikult tekkisid mul kohe igasugused ettekujutused. Samuti panin tähele, et telefon võetakse kaasa ka WC-sse kui kahtlustad, siis paned ju kõike tähele, ka kõige imelikumaid pisiasju. Mehega olen proovinud rääkida sel teemal. Vastuseks tuleb ainult see, et kujutan endale asju ette ja et tema on kõik teinud selleks, et ma rahul oleks jne.
Ma ei taha selline kahtlustav olla ja tahaksin oma hingerahu tagasi saada Aga kuidas? Vahel on tunne, et ma ei ole ikka talle seda petmist veel andeks andnud, aga tema ei taha aru saada, et see tolleaaegne käitumine et ta ei teinud midagi selleks, et ma unustaksin halva teeb mulle ikka veel haiget ja mõjutab minu praegust käitumist. Mõtlen ka, et mida ma tahaks, et mees teeks, et ma suudaks teda usaldada . Ka selle koha pealt ei oska ma midagi tarka välja mõelda. Kardan, et niimoodi ma kaua vastu ei pea ja lõpetan tõelises depressioonis (kui ma juba ei ole), aga seda ma ei saa endale lubada , oma laste pärast. Kardan seda, et sellise närvilise ja endassetõmbununa ei ole mul oma lastele ka midagi pakkuda, aga nad on ju veel väikesed ja vajavad mind. Oma ema.
Tahaks saada siit veidike nõu, et mida ma peaksin tegema, kust alustama, et oma hingerahu tagasi saaks.
Tänud.
Püsivas paarisuhtes esinev truuduse murdmine on midagi, mis teeb haiget ning usaldus partneri vastu kaob. Eksimuse andestamine võib olla võimatu, kuid kui ka suudetakse andestada, võib usalduse taastumine ikkagi võtta väga palju aega. Millal ükskord usaldus taastub, oleneb mõlemast osapoolest. See on ka seotud sellega, milline on varasem kogemus (nt kas lapsepõlves on oluline inimene usaldust kuritarvitanud; kas elukaaslane on ka varem petnud); milline on partnerite omavaheline varasem suhe olnud, mis neid seob, miks on otsustatud koos edasi elada, millised on suhtlemisoskused; kuidas partnerid käituvad. Haiget teinud inimene üksinda ei saa valu ära võtta, panna juhtunud unustama. Hingevalu puhul on paraku nii, et tuleb ka ise midagi teha, kuigi see võib olla ääretult keeruline, valus ja tunduda ülekohtuna. Paarisuhte probleemide puhul tuleb mõlemal osapoolel pingutada.
Inimene, keda on petetud, leiab ennast sageli olukordadest, mida teiegi kirjeldate. Näiteks, mehel läheb kusagil kauem aega kui tavaliselt ning nii tekivad kahtlused (kus ta nüüd on; kellega ta on; mida ta tegelikult teeb), mis peegeldavad tavaliselt seda, et usaldus puudub ja hing on haige. Kahtluste peale tavaliselt ei lähe tunne paremaks, pigem tõuseb ärevus, vanad haavad teevad rohkem haiget ja kui mees ikka ei tule, võib tekkida hirmuga segunenud viha ning kujutlused sellest, mida mees võib praegu teha, lähevad järjest hullemaks. Kui ühel hetkel tuleb mees koju, on sageli raske oma haripunkti tõusnud tundeid ja mõtteid vaos hoida ning enamasti rünnatakse meest. See võib olla n.ö varjatud rünne (halvustaval toonil, sarkastiliselt öeldud märkused) või ka otsesem (uuritakse otse, et kus mees oli ja miks nii kaua läks aega). Mehel on omakorda naisest raske aru saada, eriti kui ongi nii, et ta ei ole midagi halba teinud, lihtsalt vaatas poes ringi või kohtas teel sõpra. Kui meenutatakse ka vana valusat teemat, mille pärast mees tunneb end halvasti, siis on enam kui kindel, et mees omakorda reageerib valulikult. Ja nii ongi tüli majas, mis ei soodusta usalduse taastumist, vaid pigem partnerid eemalduvad teineteisest veelgi. Sellistes olukordades ei ole kasu süüdlase otsimisest, vaid kasulikum ja olulisem on mõista, kuidas kummagi partneri käitumine usaldust taastab või veelgi murendab.
Oluline on ka, et mõlemad pooled saaksid üheselt aru, kas petmine oli või ei. Teie kirja lugedes jäi mulle mulje, et teil on mehega erinev nägemus. Tema petmist ei näe, kuid teie olete kindel, et petmine oli ja saan kirjast aru, et teie otsus rajaneb läbiloetud sõnumitel. On juhtumeid, kus naine on toimunut tõlgendanud jubedamana, kui tegelikult oli ja olukordi, kus n.ö armuke on meest taga ajanud, kuid mees ei ole aru saanud, et temaga flirditakse, vaid on toimuvat pidanud normaalseks semude vaheliseks suhtlemiseks. Mõnikord tulevad sellised arusaamatused sellest, et saadakse erinevalt aru ka sellest, mis on petmine ja mis mitte. On paare, kus ühe jaoks flirtimine, teise inimese sööma-teatrisse kutsumine ei ole petmine, vaid seda oleks suudlemine ja seks, kuid partneri jaoks on kõik mainitud tegevused petmised. Kui on rahulikult lahti rääkimata, siis on mehel ka väga raske mõista, mismoodi saab tema käitumist käsitleda petmisena. Ja enamusel inimestest on väga raske vabandada kui nad ei saa päris täpselt aru, mille eest nad peavad vabandama. Kuidas on lood teil mehega?
Kõige eelpool öeldu valguses oleks hea kui saaksite omavahel rahulikult rääkida. Kasutades mina-sõnumeid rääkida sellest, mis toimub teie sees. Anda mehele võimalus rääkida enda mõtetest-tunnetest. On oluline, et mõlemad mõistaksite, et usalduse taastumine võtab aega, et on tegevusi, mis seda soodustavad ja tegevusi, mis takistavad. Ning ennekõike, et te mõlemad annate oma osa. Mulle on ühest seminarist jäänud võrdlus, mida olen töös palju kasutanud (ja tihtipeale on see just meestel aidanud olukorda paremini mõista): usaldus on nagu arve pangas. Koos elama hakates on usaldust arvel palju, see võib olla laes, arve on 100%. Elu jooksul on sündmusi, mis vähendavad krediiti mõnevõrra (nt 3% langust kui mees on lubanud laupäeval perega olla, aga reedel teatab, et peab kindlasti klassivennaga kalale minema) ja sündmusi, mis selle n.ö väljavõetud krediidi taastavad (nt on mees järgmiseks nädalavahetuseks rentinud kämpingu ja viib pere suvitama). Kuid juhtub ka seda, et kodu krediit võetakse välja ja arve on suisa miinuses (nt truuduse murdmine). Ja enamasti sellisel juhul ei ole võimalik ühe-kahe sissemaksega (ehk siis tegevusega) arvet-usalduse krediiti samale tasemele tagasi saada, vaid selleks läheb vaja paljusid sissemakseid-tegevusi. Enamasti tähendab see, et on olukordi, mis on potentsiaalselt ohtlikud (nt mees on tunni võrra kauem väljas) ja naine saab aru, et hirmu-mõtted olid põhjendamatud (nt mees ei olnudki teise naisega meelt lahutamas, hoopis jäi elektroonika poodi kauemaks või poes oli palju rahvast). Ja sissemakseid arvele ei saa teha või äärmiselt keeruline-vastumeelne teha, kuid pangateller on pahur, sarkastiline, esitab järjest suuremaid tingimusi või käib järel, et teada saada, kas ikka olete tulemas sissemakset tegema või ei.
Kahtlused-hirmumõtted on kerged tekkima, kui hing on haige ja usaldus puudub. On väga oluline, et neil saaks n.ö sabast kinni enne, kui need muutuvad suureks-dramaatiliseks. Näiteks kui teil käib peast läbi mõte, et mees oleks pidanud juba 10 minutit tagasi kodus olema ja sellega kaasneb ärevus, siis tasub endaga dialoogi pidada ja proovida mõtlemine katkestada. See võib olla raske, kuid see on võimalik. Näiteks: mis see on mida ma kardan? Ta tegelikult kohtub armukesega praegu. Aga kust ma seda tean? Ei tea. Samahästi võib olla, et ta ei suuda jälle meenutada, mida pidi tooma ja kassas on pikk järjekord. Ja kuna ta on mind petnud, siis olen ise hell ning hirmul ja võin asju üle võimendada. Ja siis teha midagi, mis nõuab teie tähelepanu, et ei oleks nii palju aega ja vaimset ressurssi mõtlemiseks. Selline mõtete peatamine, analüüsimine on midagi, mida on võimalik ka teraapias õppida.
On hea, et olete mõelnud selle üle, mis on teie praegune suurim probleem ning mida saaks teha, et seda lahendada. Teile vastaja on soovitanud terapeudi poole pöörduda. Teie postitusele tuginedes soovitan teil võimaluse korral mehega koos psühhoteraapiasse või nõustamisele minna. Kui koos ei saa, siis kasvõi üksi. Mehed on nõus tulema kui saavad aru, et naine ei taha neid kellegi teise abiga n.ö risti naelutada, vaid et suhe muutuks paremaks. Näiteks ütlete, et te ei oska isegi öelda, mida mees peaks tegema, et tunneksite ennast paremini ja usaldus taastuks. Mehel on ilmselt veel raskem aru saada, mis on see, mida ta tegema peaks. Paljud mehed üritavad tihtipeale oma erinevaid eksimusi heastada, kuid teevad seda n.ö mehelikul viisil, millest naised sageli aru ei saa ja siis võibki juhtuda, et tundub, et mees ei kahetse midagi ja ei tee omalt poolt midagi. Kuid tegelikult ta lihtsalt ei tea, mida peaks tegema. Teraapiast võite selles osas palju abi saada.
