Kirjutan sulle kirja kallis. Olen sinuga meist ka rääkinud silmast-silma aga siis tulevad teele tõkked ette ja ma ei saa enda sees olevat lõpuni välja öelda, samuti tajun ma seda, et sa ei mõista mind, solvud ja tunned, et süüdistan sind. Vabanda, vahest ei oska ma end õigesti väljendada ja vahel osutangi otse sellele, mis sina teed ja võiksid teha teisit, et mul poleks probleemi. Enamasti ongi nii, et ainult minul on probleem ja sina mõtled, et miks ma nii mõistmatu olen, võiksin juba ära lõpetada. Saan vahel su käitumise või ütluste pärast väga haiget. Tean, et sa hoolid minust ja arvasin, et kui ütlen sulle mis võiks olla teisiti saame seda enne muuta, kui solvun või haavun.
Kahjuks räägime me kaks täiseti erinevat keelt. Õpin sinu keeles vestlema, kuid kardan siis ennast kaotada ja end alla suruda. Solvun kui sinu jaoks mu tundeväljendused on tüütud ja leiad, kohe, et jälle oleme tülis. Ma EI OSKA SINUGA SUHELDA, nii et me tõesti kuuleks teineteist ja saaks aru. Mina saan sinust valesti aru ja sina ei mõista (või ei taha mõista) mu tundeid. Tegelikult vist ikka mõistada aga ei taha koguaeg eksida ja mulle haiget teha. Ma ka ei tahaks, et su ütlused ja teod mulle nii mõjuvad aga ma ei saa teeselda, et mul pole valus või ma ei solvunud. Olen väga tundlik ja vajan palju hellust ja tähelepanu ja rääkida sinuga ja olla sinuga võrdväärne partner ja teha midagi huvitavat ja ühist koos. Ei oska käituda ja olla, ei tea kes mind aitaks, sest kõigest üle olla. Kardan, et nii tüdined sina varsti minust. Tead juba, et nagunii juhtub midagi mis paneb mind solvuma ka siis kui kõik kavatsused on kõige paremad meil mõlemal.
Loodan, et peame vastu ja kõik läheb hästi.
Elu on teater. Teatris on rollid ja elus on rollid. Teatris rollid vahetuvad, tragöödiale järgneb komöödia ja vastupidi. Elus kipub üks roll meid endasse haarama ja me mängime seda sageli terve elu või hetkeni, kui ise otsustame, et nüüd aitab, mängin midagi muud. Kirjutate, et kardate ennast kaotada. Kes me oleme, milline on meie mina, selle määrame me ise ära, otsustades, et just niimoodi reageerin ja tunnen mina. Mina ongi väljakujunenud ja enim korratav käitumiste ahel. Teisisõnu, millised otsustame olla, sellised ka oleme. Kui olen otsustanud olla tundlik, siis seda ma ka olen. Minu kuulekas tööriist- aju- tõlgendab ümbritsevat just sellest ettekujutusest lähtuvalt. Tunded on inimese enda omad, neid ei tekita teised inimesed, vaid inimese enda hinnang teiste sõnadele või tegudele. Võtame näiteks, küsin, et kuidas sul läheb. Seda võib tõlgendada positiivselt- näed kui tore, huvitub minust või siis negatiivselt- mis see tema asi on, kuidas mul läheb. Muidugi on siis tunded erinevad sellest tulenevalt, kuidas reageerime. Et maailmas ennast hästi tunda, selleks on tark loobuda ootamast , et teised käituvad kuidagi meie meele järgi. Iga inimene siin maailmas ajab nn. oma asja. Loomulikult arvestab hea inimene teiste tunnetega ja ei tee meelega halba, kuid on üsna võimatu olla alati teiste meele järgi ja seada neid esikohale. Kirjutate, et teine teeb teile haiget. Äkki teete teie temale samuti haiget, näidates, et pole temaga sellisena rahul nagu ta on. Mõelge, kuidas ennast tunnete, kui keegi kallis inimene ütleb, et sa ei meeldi mulle sellisena, ole teistsugune.
Saan aru, et olete püüdnud omavahel rääkida, kuid asi on muutunud süüdistusteks üksteise aadressil. Võib olla aitab siin perenõustamine. Nõustaja kui kolmas isik aitab jutuajamist suunata ja ohjes hoida ja nii saate üksteisele oma vajadusi kirjeldada ilma, et riidu läheksite. Kui ikkagi proovite omavahel vestelda, siis ärge kasutage sina keelt - sina ütlesid nii ja sellepärast ma .... Kasutage mina sõnumeid. Kirjeldage oma tundeid, mida tunnete. Siia üks näide. Ma olen mures ja pettunud, kui sa tuled hiljem ja mind sellest ei teavita, sest armastusega valmistatud toit jahtub ära ja pole enam nii maitsev ning minu püüdlused olid asjatud. Ärge oodake partnerilt vabandusi vaid andke talle mõtlemisainet. Järgmine kord ta tõenäoliselt teavitab oma hilinemisest.
Jutu kokkuvõtteks tahan veelkord meelde tuletada, et tunded on tundja omad ja teisi ei saa nende eest vastutavaks teha. Kaua ühte rolli mängida, seda otsustate teie, kuid kui tahate elust rõõmu tunda, siis soovitan rolli muutust. Sellel teemal soovitan kindlasti lugeda imelist raamatut, autor Stephen R. Covey, "Väga efektiivse inimese 7 harjumust". Soovin erinevaid rolle ja õnne ellu. Ja kui võimalik ärge solvuge minu vastuse peale. Ka sõna mängima ei tähenda siin seda, et te nagu manipuleeriksite teistega ja ei oleks ehe. Tähendab ta siin siiski kujundlikku lähenemist ja elu ja teatri võrdlust, et olukorda paremini selgitada. Kas solvuda ja haiget saada või siit midagi kõrva taha panna, seda otsustate siiski teie ise. Loodetavasti selliselt, et olete rahul ja õnnelik.
