Tavaliselt kurdavad siin naised, et neid petetakse. Mul on aga vastupidi. Olen ise krooniliselt truudusetu. Seda soodustab asjaolu, et me ei ela kogu aeg koos. Temal oma kodu, minul oma. Ma ei tea mitte kunagi, kas ta on mul ka tegelikult olemas või kavatseb minuga lõpetada. Olen alati närvis, kui ta mulle pikemat aega ei helista. Siis ma suhtlen nn igaks juhuks teiste meestega. See oleks nagu kindlustamine selle vastu, kui oma partneriga midagi välja ei tule. Seltskond muidugi aitab hetkeks üksindusest üle saada, aga tegelikult mulle ei meeldi, mida ma teen. Alguses uskusin, et suhtlemine teistega piirdubki vaid seltskonnaga, aga suhtlemine on läinud ka seksini. (Ütlen siinkohal ära, et vahelejäämise võimalus praktiliselt puudub, kuna meil ei ole ühiseid tuttavaid, kes seda teada võiks ja ette kannaks.) Ei tahaks siinkohal olla 100% kindel feministlikus teoorias, et naised petavad, kuna mehed on kaabakad või ei suuda neile piisavalt pakkuda. Eks ma olen ise selle valinud ja partner ei saa vastutada minu käitumise eest. Samas piinab mind see ebamäärasuse tunne, mida ta mulle tekitanud on - ta ei anna endast tükk aega märku ja paneb mind uskuma, et ta tahab minust lahti saada. Siis jälle hakkab minus võimust võtma mingi hirm, mis ei lase temaga ühendust võtta. Mida küll teha, et kaotusehirmust üle saada ja lõpetada enda nn kindlustamine selle vastu, et partneriga midagi välja ei tule?
Näib, et tegelikult otsite selgust ja kindlustunnet oma suhetes mehega, kellega justkui olete paar ja ei ole ka. Truudusetus ilmselt on kogu loo juures pigem tagajärg ja viis toime tulla oma kõhkluste ja üksiolemisega. Või ehk hoopis, et vältida keerulist suhete klaarimist?
Seega vajate teadmist selle kohta, milline suhe teil on, millised on mehe tunde Teie vastu, tema ootused ja arusaamad ning omavahelist selgeks rääkimist.
Kirjast jääb praegu oletus, et olete jätnud mehele võimaluse jätkata senist käitumist tahab helistab, tahab mitte; tahab on suhtes, tahab, siis lõpetab. Kui talle nii sobibki, siis ilmselt Teile mitte. Andke julgesti teada, mida tunnete selles olukorras. Võimalik, et talle on mingil põhjusel nii jätkata sobiv. Aga Teile? Teie ilmselt ei ole rahul sellise määramatusega ja Teil on õigus oma vajaduste eest seista ja oma arvamust väljendada. Enne pikka ja põhjalikku suhete teema algatamist mehega, vajate selgust iseendas. Milleks olete valmis, milleks aga mitte. Mida õigupoolest tunnete selle mehe vastu ja kas olete end valmis temaga siduma.
Millisena üldse näete paarisuhet ja mida vajate selleks, et oleks kindlustunne? Ilma sellest rääkimata on raske selgust saada.
Usun siiralt, et kui vastastikku armastus on olemas, siis jõuate mõistmise ja sobiva viisini oma suhet hoida.
