|
kati
Külaline
|
|
Postitatud 11.12.2007 kell 01:12
|
Olen shokis. Sain teada et mees otsib netis tutvusportaalis armukest. Nägin kuulutust. See oli nagu löök noaga rindu.
Peale kahte last ei ole ma enam nii sile ja trimmis, kui varem, see häirib teda ja mindki. Samas tean et ise olen ka süüdi, kuna nüüd peale teise lapse sündi kadus huvi mõneks ajaks seksi vastu. Praegu laps 8 kuune. Trenni minna pole võimalik ja kodus üksi pole ka tahtmist võimelda. Olen kahe lapsega kodune, kogu päev möödubki koduste seinte vahel, kuna sõpru pole, ei ole ka kellegiga suhelda ega kokku saada. Elanud olen nii nagu mehele on meeldinud. Kõik on nii rutiinne, väljas me ei käi aga oma armukest viiks ta välja küll. Nais tuttavaid tal oli juba minu rasedusajalgi ja väidab et pole tal nendega midagi. Enne minuga tutvumist oli ta suur armukeste pidaja. Naises hindab ilu, mida mul enam pole, seetõttu pole ka enesekindlust. Tema lahku minna ei taha ja armukese otsimist salgab. Mina aga ei tea mida edasi teha, teist naist enda kõrvale ei taha, kui lahku läheksime oleksin ma lastega päris üksi. Hinges kripeldab kui ta ära on- kellega ja mida teeb. Kui temaga sellest rääkida, keerab ta asja minu rumalusele, et kujutan ise asju ette, et tema mind armastab ja kedagi teist ei taha. Tean, et peaksin end kokku ja käsile võtma, kuid tunnen end kui solvatud koer- kõrvad lontis, saba jalgevahel.
|
|
