vabandust, postitasin enne tühja kirja kogematta. Tegelt mul mure järgnev. Sõbranna kutsus minda sünnipäevale. Alguses istume tüdrukute pundiga tema juures, lobiseme ja pärast lähme klubisse. Niisiis mehi kutsutud ei ole. Minu mehel sellega seoses probleem. Ta ei kannata seda, et ma klubisse lähen. Minu mitte usaldamiseks ei ole tal kindlasti põhjust. Oleme elanud koos juba 8 aastat ja meil on lapsed. Tema arvates ongi eraldi väljas käimine lubamatu ja on valmis isegi lahku minema selle pärast. Mitte et mina hull peoloom oleks, aga mind nii ahistab see, et keegi minu vabadust piirab. Või ma ei tea, kuidas teistes peredes on? Kas käite ka eraldi vahest väljas?
See, kuidas erinevates paarisuhetes on kombeks ja millised on sõnastatud ja sõnastamata reeglid-kokkulepped on väga erinev, nagu ka kirjadest võib välja lugeda, samuti arvamused ja vajadused.
Kui ühele meeldib vabadus ja sõpradega koosviibimine, siis teine võib tunda end hüljatuna ja tekib rahulolematus, kahtlused jne. Samas on kindlasti paare, kus vajadused omaette väljas käia ja aega veeta on erinevad, kuid sellest tüli ei teki. Peamine on ikka see äratundmine, et mida igaüks vajab, et end hästi tunda ning seejuures olla mõistev teise vajaduste suhtes. Kui aga on raske leppida, siis on oluline selgust saada, mis teeb partneri soovide aktsepteerimise raskeks. Nii ka antud juhul - proovige väljendada seda, mis on see, mille pärast on oluline sõbrannadega koos olla, kuidas end siis tunnete, samuti mis on see, mis köidab klubis käimises.
Samuti on oluline väljendada, kuidas end tunnete, kui mees seab piiranguid, esitab ultimaatumeid jne. (seda kõike mina-keeles; ma vajan ...., tunnen .... jne).
Teiselt poolt julgustage meest väljendama, mille poolest on talle oluline, et Te ei käiks temata väljas, kuidas end tunneb, mis teeks talle Teie omaetteolemised vastuvõetavaks (kuulake tõepoolest ära!).
Võib vaid oletada, et vahel on sügavalt juurdunud arusaamad, et nii lihtsalt ei sobi, et abielus naine ja laste ema käib klubis, kus suheldakse võõraste meestega jne. On see mehele raske taluda, eneseväärikust riivav, ebakindlust tekitav, mille pärast muretseb, mida üritab ära hoida jne.?
Harva on partneritel ühesugune seotuse ja sõltumatuse vajadus. See kas suudetakse aktsepteerida või tekib umbusaldus oleneb paljuski ka sellest, milline on vastastikune rahulolu omavahelise paarisuhtega, kuivõrd te mõlemad tunnetate, et koos on hea, olete avatud ja õnnelikud. Kas olete suhtega ise rahul ja tema ka ning omakorda, kas teie mees ikka teab ja tunneb (usub!), et Teil on temaga hea ja vastupidi.
Vastastikust mõistmist!
