Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: kuidas rääkida lapsele isa äraminekust

madli
Külaline
Postitatud 06.08.2007 kell 09:28
Kuidas rääkida kolmeaastasele et issi ei hakka emam meiega koos elama (mehel on uus suhe). Mida vastata lõpututele miks-küsimustele lapse poolt. Kuidas on kõige valutum teemat käsitleda?
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 07.08.2007 kell 16:45

Kahtlemata on selline muutus pereelus kurb kogemus kõigile ja parim, mida teha saate, on aidata kaasa sellele, et lapse säiliks kontakt ja tore suhe isaga ka tulevikus.
Hea, et suhtute vastutustundlikult lapse toimetulekusse muutunud olukorras ja püüate eakohastele miks-küsimustele sobivaid selgitusi anda. Enamasti piisab pigem lihtsate ja konkreetsete vastuste andmisest, kuid vahel võib see tekitada ka nõutust ning kõikidele küsimustele ei pruugi olla Teil vastuseid ning sageli eeldab nii mõnigi vastus kokkulepped lapse isaga. Oluline on olla siiras ja aus ning pakkuda lapsele kindlustunnet, et isa ärakolimine ei ole lapse süü ning isa ja ema hoolivad ja armastavad teda endiselt.
Lapse huvides on kahtlemata ka see, kui hoolitsete oma vajaduste ja emotsionaalse stabiilsuse eest ning annate parima isaga koostöövalmiduse kujundamiseks lapsega seonduvas. Täiesti mõistetav on antud olukorras vanemate omavahelised pinged, etteheited, kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Pettumus ja viha kaaslase vastu ei võimalda aga lapse huvidest lähtumist. Sel juhul on vastutundlik käitumine abi otsimine psühholoogilt.
Niisiis, mida arvestada lapse aitamisel? Kolmeaastane laps on väga uudishimulik, fantaasiarikas ja aktiivne. Vahel võib olla tal raskusi eristada väljamõeldut ja tegelikkust. Laps vajab turvatunnet ja positiivset tagasisidet oma vanematelt, et võtta sellest vanusest edaspidiseks arenguks kaasa nii oluline emotsionaalne stabiilsus ja tugev ise-tunne. Selles vanuses hakkab ta alles eristama oma ja teiste tundeid ning mõistma piire, reegleid jne. Usun, et üks võimalik viis oma lapse toimetulekut parandada on aidata kaasa võimalike negatiivsete tunnete sõnastamisel, et seeläbi vähendada ärevust ja hirmu. Lapsele on oluline kogeda, et võib väljendada ka oma negatiivseid tundeid (sh trotsi, jonni, kurbust, pahameelt, solvumist jne) kartmata kaotada vanemate armastust ja mõistmist.
Sageli võtavad mõned miks-küsimused nõutuks ja kui püüategi vastata on peagi uus miks-küsimus varuks. Ehk on siin hoopis tegemist mõne varjatud murega, mida laps tegelikult väljendab? Sel juhul on kohane peegeldada, kuidas te temast aru saate, et jõuda lähemale, mis on miks-küsimuse taga. Näiteks, küsimuse „miks isa nüüd mujal elab?” kordamisel on hea reageerida tunnete peegeldamisega: „sa oled kurb, et isa enam meiega ei ela?” ning olla valmis aktiivse kuulamise kaudu julgustama last enda rohkem avama.
Soovin Teile emotsionaalset tasakaalu ja jätkuvat head tahet pakkuda lapsele parimat.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!