Käsi tõrgub enda tegusid kirja pannes,sest pikemalt sellele mõtlema jäädes saad asja koledusest aru.Aga nagu näha pole see takistanud tegusid teha.1.5 aastat tagasi tekkis mul suhe töökaaslasega.Hoolimata sellest et mul on kodus tütar ja 8 aastat kooselu mehega.Oma mehega ma muutusin tõrjuvaks ja voodielust ei tulnud enam ka midagi välja.Sest mul oli tunne et ma petan seda teist.Koju jääma pani mind ainult see et mu mees on võrratult hea inimene.Aga enam ma ei ole kindel kas see talle tulevikus nii hea ongi.Väärib temagi ju armastavat naist.Ja nüüdseks on mul veel üks pisike tütar,keda vaadates ma ei tea kellele ta kuulub.Rahustab see et kindlalt on ta minu oma.Suhtlen ikka edasi tolle teisega,unistan temast.Ühesõnaga olen armunud.Ma ei suuda lahkuda oma mehe juurest,kui ta ütleb et meie oleme kogu tema elu.Ja on hirm et ta kipub oma elu kallale nagu ta ähvardanud on.Aga mis kasu tal minust on kui ma ei suuda pakkuda talle armastust.Rasedaks jäin ka lootuses et siis on lihtsam kõrvalsuhe lõpetada.Aga sattusin veelgi hullema portsu otsa.Lapsele otsa vaadates näen ma seal kellegi teise jooni.Tekib küsimus kas see teine mind ikka armastab nagu ta ütleb.Kui jah, siis kuidas ta suudab mind jagada.Ise ma igatsen oma "vana mina"tagasi.Aga musta südametunnistuse pärast ei juhtu seda kunagi.Kui mul oleks veel üks võimalus siis hoiaksin end teistest meestest nii kaugele kui võimalik.Nüüd piinlen ise mis ongi minu karistus.Ootan iga päev et mu mees küsib mult midagi konkreetset.Oma punastamiskombega reedan ma end kohe.Ta küsib mis mind vaevab aga ma ei saa talle öelda nukrutsemise põhjust.Igal juhul soovitan kõigil jääda oma liistude juurde,sest kõige rängemini kannatate te ise.
Selline varjatud varjamisega elu on kindlasti kurnav ning väsitav nii kehale kui vaimule, ja seda mitte ainult Teile endale vaid ka Teie lähedastele. Lugedes kirja tundub, et tehtud otsused ja valikud on jäänud justkui poolikuks ja Teie seejuures ise õnnetuks. See on Teie elu, mida Teie ise elate ja määrate Teie ise olete ju see, kes otsustab millises suhtes, kellega ja kus te olete. Kas olla oma esialgse pere juures, realiseerida oma armumine kõike korraga on raske kokku panna. Vähemalt pole see võimalik sellisel moel, et kõik suhted enda jaoks lähedaste ja oluliste inimestega oleksid ausad, läbipaistvad ja siirad. Mingid valikud on elus tehtud, mingid seisavad ees. Ka olukorda sellisena hoida nagu on see praegu on Teie valik. Igal valikul on tagajärg. Küllaltki mõistlik tunduks korraks selles olukorras ehk iseendaga hetk pidada aru, milliseid valikuid ja miks on varasemalt tehtud, millised valikud on ees ja mida need endaga kaasa toovad. Ja kui me tunneme, et varasemalt tehtud valikud on osalt ehk kesiselt välja kukkunud, siis on õige aeg üle vaadata järgmised ja põhjalikult - et mitte jätkuvalt elada kurbuses.
