laps kolme aastane,lapse päris isaga ei suhtle uldse,aasta tagasi ilmus me ellu uus mees,nuud elame koos ja plaanime abielluda.koik aga pole nii lihtne.mehe ja lapse suhe on pidevalt konfliktne.mehe suhtumine kasvatusse on range.söögilaua ääres ei tohi rääkida,matsutada,valida toitu jne.kohe kui jonnib,tuleb toolile istuma panna jne.oleme selle pärast väga palju tulitsenud,sest mina usun rohkem lapsega rääkimisse.saime selle nagu selgeks räägitud.laps aga uldse enam ei kuula meest,kohe kui mees midagi utleb,laps paneb ploki peale ja ei kuula teda,ei tee väljagi tast.see ajab uha rohkem meest närvi ja karistab rangemalt et teda ei kuula ja talle ei vasta.täitsa kinnine ringnuud kodus mees stressis,utleb et tema ei taha enam lapsega uldse tegeleda,utleb,et koik arvavad et ta kasvatab halvasti ja et tema halb isa.koik ainult kristiseerivad teda.tean et ta armastab last ja laps teda,enne said hästi läbi,siis kui ei riidle omavahel.lapsele on ta ka väga tähtis.ei oska enam midagi peale hakata.
Kirjast selgub, et Teil on mehega erinevad arusaamad lapse kasvatusest.
Positiivne on kahtlamata teadmine, et peres on armastus, mis annab kindlustunde ja tahte suheteid hoida ja erimeelsustega toime tulla.
Paljud vanemad usuvad range kasvatuse vajalikkusse, mis on enamasti pärit nende enda lapsepõlvekodust. Kavatsus on ju positiivne ja soovitakse lapsele parimat.
Niisiis, Teile teevad muret sagenenud konfliktid ja sellest tulenevalt ka suhete jahenemine ning mehe eemaldumine lapsega tegelemisest. Ilmselt vajate ka ise kinnitust oma võtete õigusele.
Võimalik, et antud olukorras on ka laps segaduses ja vajab kindlustunnet erinevate kasvatusviisidest tulenevas pingelises õhkkonnas, samuti vajab mees mõistmist ja tunnustust kriitika asemel ning õnnestumisi isana. Seega alustada võiks positiivsest tagasisidest, ühisosa leidmisest ning seejärel alles liikuda erimeelsuste lahendamisele. Esmalt on hea leida üles see, mis on olnud hästi ja millal on olnud mehe ja lapse suhe selline, kus mõlemal on tore ning seeläbi leida võimalusi neil uuesti kontakti saada ja lähendada teineteisele.
Usute rohkem rääkimisse kui keelde-käske ja karistamist. Mida te teha saaksite on omavahel jätkuvalt selgitada ja ära kuulata teineteise erinevaid arusaamad, mille poolest te neisse usute ja neid väärtustate ning millised erinevusi olete vastastikku valmis aktsepteerima. Oluline on jõuda vähemalt selleni, et teie kasvatusviisid ei oleks vastuolus ning samuti, et lapsel ei kujuneks arusaama, et üks vanem halb ja teine hea.
Sobiva tasakaalu leidmiseks on oluline rahulikult läbi analüüsida, kuidas üks või teine meetod on mõjunud, millised on olnud tulemused, kas ebasoovitav käitumine kordub või mitte. Samuti tuleb arvestada, kuidas erinevad kasvatusvõtted mõjutavad emotsionaalset lähedust lapsega, tema turvatunnet ja meeleolu. Leida üles kõik see, mis on parim selleks, et laps oleks rõõmus ja ka vanemad rahul ja õnnelikud.
Olukorras, kus otsite ühiseid arusaamu laste kasvatamisel pakub kindlasti abi ja mõtteainet kirjandus (nt. Th. Gordoni raamatud), perekoolis osalemine, samuti psühholoogid.
Rõõmu ja mõttekaasluse leidmist mehega.