Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Mees on tööl!

üksik
Külaline
Postitatud 17.04.2007 kell 10:52
Olen juba pikemat aega omadega puntras. Miks?
Mu mees on pidevalt kodust ära. Mees töötab kultuurialal. Päeval on tööaeg ja on põhitöö. Õhtuti osaleb erinevas huvitegevuses. Väidab, et ilma temata need ringid ei toimiks. Nii ongi, et viis päeva nädalas on tööpäevad, E, K, N, P on mees nt rahvatantsus, näiteringis jne. R, L, P päevad-õhtud on sageli tal ürituste korraldamine või esinemine.
Jah tal on küll enamasti aega vajadusel käia päeval meiega nt arsti juures või ka poes. Kuid tema olekust mõistan mina, et see on siiski tema tööaeg ja ta on mures või pabistab, et jääb nö kellegi silme ette.
Ja nii ei teagi mina seda aega, kui mees on kodu ja pere päralt. Kuulen vaid seda, et Ma pean nüüd minema. Olgu tegemist õhtu või nädalavahetusega. Ikka peab tema minema. Ja mina tunnen end süüdlasena kui tahan ka oma "osa " saada. Ja samas tunnen ka viha, et mees pidevalt ära on. Tööd ja tegemised kasvavad ülepea. Tunnen isegi rõõmu sellest kui saan linna poodi minna, ikkagi vaheldus.
Olen väikeste lastega hetkel kodus. Ka seetõttu kindlasti võimendan seda muret üle. Samas olen mina perele orienteeritud ja omad tegemised sätin alati eelkõige pere ja laste järgi.
Vahest harva saan ka mina käia trennis vm. Aga seda kindlasti mitte regulaarselt, sest pean arvestama mehe võimalusi laste hoidmisel.
Siis kui mees koju saabub armastab ta vaadata telekat, olla arvutis või lihtsalt magada (puhata). Saan ju aru, sest viibib ta nii palju ju tööl ja kodus tahaks rahulikult olla.
Aga ei jõua ka mina üksi lapsi ja kodu korras hoida. St jõuaksin kindlasti, aga leian, et seaduslikult ei ole mina ju üksikema. Kas pean seda taluma.
Samas on ta hea isa meie peres, meil on ühised huvid, reisime, matkame, käime võimalusel ujumas, kontsertidel. Enamasti siis küll minu alagatusel.
Mõtlen, et ehk olen ma liiga klammerdunud. Peaksin õppima asjadega üksi hakkama saama. Iseseisvam olema.
Saan aru, et jutt ja olukord mis kirjutasin on segased, aga sain vähemalt hingelt ära kurta Smile Sad
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 25.04.2007 kell 19:46

Teema on kutsunud esile huvitava diskussiooni - mitmed kirjutajad on jaganud oma kogemusi ja mõtteid. Selle kohta, millega naine peaks rahul olema ja kuidas antud olukorras toimima polegi ühtset arusaama. Samuti on kirevalt mitmekesine see, milline on kellegi aktiivsus, eluviis, huvide ring ning sellest tulenev elukorraldus, töö ja isikliku elu ühitamine.
Ka Teie, Üksik, kui otsite tasakaalu ja rahulolu, siis küllap leiate sobiva viisi oma senise elu muutmiseks, ikka sellest tulenevalt, mida vajate ja mille poole püüdlete, et olla rahul.
Nagu ma aru saan, siis mõistate oma mehe eneseteostuse vajadust ja laia huvide ringi, kuid seejuures on Teie jaoks liialt kõrvaliseks muutunud mehe kodule ja teie suhetele pühendumus. Tunnete end kurnatuna ja üksi ning olete pidanud loobuma sellest, mida ise vajate. Ka Teie "tass" vajab täitmist!
Kui olete rahulolematu praeguse elukorraldusega ja tunnete, et mehelt pole piisavalt tuge, siis tuleb sellest talle teada anda. Kindlasti ei anna häid lahendusi ultimatiivses vormis tingimuste esitamine või pidev näägutamine, küll aga on oluline oma probleemi sõnastamine vajaduste keeles. Seega mitte kriitika ja ettekirjutused mehele, vaid valmisolek leida lahendusi, mis sobiks mõlemale. Usun, et ka Teie mees on huvitatud sellest, et Te poleks pidevalt kurnatud ja vihane ning mõistab, et soovite rohkem temaga koos olla ja enda jaoks rohkem aega võtta. Alustuseks oleks hea selgitada välja ka mehe arusaamad ja rahulolu senise elukorraldusega, vaba aja määra ja sisuga, samuti teievaheliste suhetega.
Kui teemat omavahel arutledes vahetage oma arusaamu kooselust, pereasjade korraldamisest, ootusi paarisuhetele, mida väärtuste ja mida ootate teineteiselt, kuidas end tunnete ja mida vajate, siis sellest tulenevalt selgub ka see, mida ja kuidas oleks vaja muuta. Kui teie jaoks kipuvad kohustused ja sagedane eemalolek varjutama omavahelist suhet ja lähedust, siis on aeg midagi ette võtta.
Vahel on oluline koos mõtiskelda sellele, et kuigi kodus kõik vajalik olemas – mees teenib piisavalt, lapsed hoitud, kodutööd tehtud jne. ei tähenda see aga veel õnne ja rahulolu suhetega. Ka suhe vajab „toitu" ja eelkõige emotsionaalses mõttes. Kui väga lihtsustatult väljendada, siis mees pole ju vaid pangakonto ja naine kodukombain. Kui soovite enamat ja mõlemad, siis tuleb jõuda selgusele, milline on teie huvi ja valmisolek seda teineteisele ja endale võimaldada.
Mõnusat pühendumist teineteisele!
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (10)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!