Minu lugu on ysnagi sarnane k6igi nende naiste omale, kes on sel lehel oma lugusid jaganud. Rasedus, pettumine, lahkuminek, yksikemadus.
Kohtusime oma noormehega 2005 m2rtsis, k2isime alles kohtamas kui j2in juhuslikult rasedaks. Lapsest ma kindlalt loobuda ei kavatsenud. Siis aga teatas tema kindlalt, et tema last ei taha ja abiellumine ja kooselu ei tule k6ne allagi. Ja pealegi olevat ta moslem ja peab abielluma vaid selle naisega kelle vanemad tema jaoks v2lja valivad. Isegi oma vanematele ei olnud n6us tulevasest lapselapsest teatama.
Niisiis ma olin kyll kurb, aga seda just lapse p2rast kes oma isa iialgi tundma ei saa. Aga samas oli mul hirm olla yksikema ja ei suutnud m6eldagi kuidas ma finantsiliselt lapsekasvatusega hakkama saan?
Asja tegi hullemaks ka see, et elasin v2lismaal ja mul oli hea t66koht ja stabiilne sissetulek. Ematoetus siin ei ole aga kuigi pikk (4 kuud) ja peale seda tuleks tagasi t66le minna ja kuhu ma siis oma lapse j2tan? Lisaks ka veel see et puudus pere toetus - nad ju Eestis.
Palusin ja anusin teda et j22ksime kokku ja v2hemalt lapse p2rastki. Hormoonid teevad raseda naise ikka t2itsa lolliks peast!
Olime siis koos nii kuukese kui ma l2ksin Eestisse puhkama 3 n2dalaks ja me suhtlesime ainult telefoni teel. Enne koju minekut aga oli meil suur tyli, talle nimelt ei meeldinud et ma pykste asemel pikki seelikuid ei kandnud jne, jne, jne. Lisaks oli ta ka haiglaslikult armukade.
Tulles tagasi saatsin talle sms-i kuna ta end ise n2ole ei andnud. Sellele ta ei vastanud. Mina eestlaslikult jonnakas ja uhke ka, keeldusin edasise samme tegemast. Saatsin ta lihtsalt persse ja ytlesin endale, et saan ka ilma temata hakkama.
Samal ajal aga sain s6numi yhelt noormehelt, kellega olime pikemalt teretuttavad olnud. L2ksimegi koos pitsat s66ma. Tuli v2lja et oleme v2gagi sarnased ja saime superh2sti l2bi. Olin siis 3,5 kuud rase. Oma rasedusest ei olnud ma tema ees saladust teinud ja see ei paistnud teda hirmutavat.
Hakkasime kohtamas k2ima ja peale paari n2dalat olime lahutamatud. Ta viis mind v2lja s66ma ja s6itsime palju ringi, tegi kingitusi ja komplimente, masseeris mu v2sinuid jalgu. Yhes6naga hoolitsev ja armastav, uskumatu!!
Ta ytles mulle kyll, et ilmselt meie suhe h22bub kui ma lapse saan, sest ta ei tea kuidas ta suudab teise mehe last kasvatada v6i kuidas talle lapsed yldse istuvad. Millisele mehele meeldiksid kisavad beebid ja m2hkmete vahetamine!
Asi aga edenes edasi ja ta tuli minuga ka arsti vastuv6ttudele ja ultrahelisse kaasa, kuni viimaks oli aeg synnitama minna. Kuna mu beebi oli tuharseisus, pidin keisril6ikega synnitama. Ja tema oli seal, vabatahtlikult, kuna ta tahtis seal olla, mind toetamas.
Ma olin nii 6nnelik, aga ka sedaduses. Mis siis kui ta ei hakka mu last armastama?
Aga hetkel kui tytar syndis, armus tema sellesse pisikesse olevusse j22gitult.
Kui laps oli kolm kuud vana, tegi ta ettepaneku et ma tema juurde koliks, ja paar kuud sellest edasi muutsime synnitunnistuse 2ra ja lisasime tema nime kui isa nime, sest nii oli tema soov.
Laps on kusjuures issikas, eelistab teda minule!
Kui on vaja m2hkmeid vahetada, s66ta v6i 66sel nutva tita juurde minna on tema esimene seda tegema.
Nyyd saab meie tytar juba aastaseks ja see on olnud k6ige 6nnelikum aeg minu elus!!
Peale k6ike seda segadust ja kurvastust, olen ma rahul et mu lapsel on isa kellele minagi saan alt yles vaadata. Me elame 6nnelikult koos ja vaatamata raskele algusele on k6ik h2sti l2inud. Kogu selle aja jooksul koos ei ole meil yhtegi tyligi olnud.
Loodan et see on nii ka edaspidi.
K6igile 6nnetuile 6nnelikke l6ppe soovides!!!
