Tere! Lugu tuleb vist pikk aga tunnen ,et pean rääkima ,kuna ei suuda üksi edasi minna ja vajan jõudu!
Mul on kaks last 2 ja 4 aastased esimese lapse sünnitasin kui olin 17 aastane. Jätsin kooli pooleli ja jäin lapsega koju hakkasime mehega koos elama. Nüüd tagan järgi tundub ,et koos elama hakkasimegi vist ainult sellepärast kuna lapse saime .Suhted meil väga sassis mees leiab minus ainult vigu ,kõik mis ma teen ja kuidas olen on tema meelest halb ja nõme .Iga tühise asja peale tõusevad suured tülid ,mees sõimab mind väga ropusti kasutab sõnu nagu lits,lipakas ,lehm ,hoor ,loom jne. Seda kõike kuulevad ka lapsed ,mul vahest nii kurb kuulata kui keelan suuremat last ja ta ütleb mulle lits jää vait.Olen korduvalt mehe juurest ära läinud aga pole minna nagu ka kuhugi ema juurde lähen aga emal ka pere ja elamine väike ei ole suutnud kaua niimoodi elada pead jalad koos ja ikka mehe juurde tagasi läinud haridust mul ei ole ja teha nagu eriti ei oska ka midagi ja üks laps nii tilluke et täiskohaga tööle ka minna ei saa kuna pole teda panna kuskile. Aga olen nii väsinud ei ole päevagi enam ilma tüli ja solvankuteta vahel ähvardab lüüia aga pole seda veel siiani teinud .Kui kisume muutub mees täielikuks loomaks sõimab ja mõnitab ja alandab mind nii nagu oskab ja see on nii jube ja mõiunud mu enese hinnangule väga rängalt,kui olen proovinud temaga rääkida siis ütleb ega ta ju nii jube nüüd ka pole ,et teen sääsest elevandi . Mulle tundub nagu ,et ta ise ei saagi aru kui vale tema käitumine on.Ma olen viimasel jal ise ka nii närviline ja jõuetu laste käitumine on tohutult muutunud ei suuda enam piiri panna laste jonnihoogudele ja vastu karjumisele aga tunnen et ei saagi neilt nõuda ,et nad peavad rahulikult asju ajama kui näevad päevast päeva ainult roppusi ja karjumist. Nüüd sai küll üks pikk nutu laul aga äkki keegi oskab mind aitada ja nõu anda kust leida jõudu et elu korda saada .
Teie kirjast paistab, et olukord on tõesti väljakannatamatu ja vajab hädasti muutust. Samas kirjutate, et kui püüate mehega rääkida, ei hakka ta vastu karjuma ega süüdistama, vaid ütleb, et asi pole nii hull. Tähendab, temaga saab siiski rääkida, ta kuulab ära. See on hea märk.
Püüdke vaadata olukorda kõrvalt (nagu vaataksite filmi, nii et näete seal nii ennast, meest kui lapsi). Püüdke leida, millest ja kuidas tülid tekivad. Midagi ei muutu, kuni oodatakse, et teine muutuks. Leidke need kohad, kus saate ise midagi teisiti teha. Kasulik võiks olla need endale ka paberile panna, saab vajadusel üle vaadata ja meelde tuletada. Seadke endale mõni eesmärk, mida tahate teisiti teha. Kujutlege ennast edaspidi uutmoodi käitumas ja laske tekkida kujutlusel, kuidas see mõjutab teisi.
Teie praegusel kiskumisel pole muud tulemust kui haigetsaamine ja lastele soovimatute käitumismudelite kujundamine. Küsige endalt, kas tahate kiskuda või probleeme lahendada. Pingemaandamiseks on paremaid viise kui teineteise peale karjumine. Kui tahate probleeme lahendada, pange probleemid paberile kirja. Vaadake, millest peaks alustama, mis kõige enam mõjutab teie elu. Otsustage, millal ja kuidas sellest räägite. Kasulik on vältida süüdistamist, rääkige parem soovitud lahendustest. Kuulake ära ka mehe seisukohad. Olge valmis mittenõustumiseks. Peegeldage tema seisukohti. Nt. kui mees ütleb :"Kuidas sa nii lolli asja peale tuled," ärge võtke isiklikult ega solvuge, vaid peegeldage: "Sulle mu mõte ei meeldi."
Enne aga võtke veel kord ette jutuajamine mehega sellest, kuidas tema käitumine mõjub teile ja lastele. Öelge, et teil on tõesti raske aru saada, millega ta rahul pole, kui ta solvab. Kui mees ütleb, et teete sääsest elevandi, peegeldage tema seisukohta ja tundeid. "Sinu meelest pole asi nii hull... Sa ei usu, et see minu jaoks nii valus on..."
Kirjeldage ka mõju lastele. "Lapsed kuulevad sind mulle nii ütlemas. Kui mul on vaja last korrale kutsuda, laps ei kuula ja ütleb mulle.... Lapsel, kes kodus nii käitub, tulevad probleemid kui ta kooli läheb ja õpetajat kuulama peab."
Püüdke mehega teha mõned kokkulepped, mida kumbki teineteisega suhtlemisel arvestab. Võib-olla on ka teil mingid väljendid, mis mehele eriti haiget teevad. Kui kokkulepe tehtud ja asi kordub, ei maksa vihastada,vaid rahulikult meenutada: me leppisime kokku.
Lapsevanemana oleks teil ilmselt kasu Gordoni Perekooli oskustest, et suuta enda vanemana kehtestada ja nende jonnihoogudega toime tulla.
Kui omavahel raske kokkulepetele saada, võib perenõustamisest abi olla. Ka võib pikaaegne stress viia masenduseni, selle suhtes võiks konsulteerida perearsti või psühhiaatriga.
Ma ei küsinud, kas omavaheline kisklemine tuleb alkoholi pruukinult või kainelt. Kui alkohol mängus on, on esimeseks asjaks, mida meeles pidada, et selles olukorras ei hakkaks mingeid asju lahendama ega ütlema. See teeb asja ainult hullemaks.
Jõudu!
