Pool aastata tagasi oeldi et mu elukaaslane magas uhe suvalise naisega.Kohtusid baaris.Kuigi ma väga kahtlen selles on minul ikka minu sees see halb tunne ja pidev kusimus kas ta siiski pettis mind.Me oleme elanud koos kuus aastat ja ma olin täiesti kindel et meie suhe on korras.Vahest motlesin et see inimene kes seda utles rääkis kadedusest,kuna tal endal olid probleemid.Olen ka sellest oma elukaaslasega rääkinud.Läksime isegi päris kovasti tulli.Aga ta ei jätnud ka seda asja ja tuli ikka ja jälle sellest minuga rääkima.Ka tema arvates räägiti seda kadetusest.Kas oskate nou anda kuidas sellest kahtlusest vabaneda.
Sõnal on jõud. Ütleb ju kõnekäändki, et " sõna võib lõhkuda selle, mida haamer ei suuda" ja küllap suudab ehitada ka midagi sellist, mida muul viisil luua ei saa. Meie tunded on meie omad ja keegi teine ei saa neid tekitada või ära võtta. Ütlete, et kahtlus tekkis jutu põhjal. Mis siis oli sellist, mis mõjus? Kas rääkija isiksus? Samas ütlete, et see võis olla kadedus. Kas te ei usu seda? Kas suhetes abikaasaga on muutusi, mis annavad alust juttu uskuda? Kas aastat 4-5 tagasi oleksite samuti suhtunud sellesse? Või oleksite kerge südamega selle jutu välja naernud? Ja mis te siis teeksite, kui jutt vastaks tõele? Kirjutate, et olite täiesti kindel, et suhe on korras. Teen sellest järelduse, et olete oma abikaasa ja suhtega rahul. Mida kõrvalhüpe teile tähendaks? Kas lõpetaksite suhte? Inimestena oleme kõik erinevalt haavatavad. Kahtlused on teie siseasi ja seda kutsuvad esile sõnad vaid sel juhul, kui langevad viljakale pinnasele. Võib olla on teil sisemisi kahtlusi suhte headuses, kuid olete neid seni tõrjunud alateadvusse. Kui kahtlete oma abikaaasa truuduses, siis mis põhjusel? Kas te pole kindel oma veetluses ja väärtuses või kahtlete abikaasa suutlikkuses vastu panna teise naise ahvatlustele? Esimesel juhul tegelge oma ensehinnanguga. Enesekindel inimene ei tunne ennast ohustatuna kuulujuttude poolt ja usub, et suudab igale olukorrale leida mingi lahenduse. Leidke need positiivsed omadused, mis teid väärtuslikuks teevad ja hoolitsege oma välimuse eest nagu kuus või enam aastat tagasi, kui kohtusite. Mehed armastavad silmadega - neile mõjub naise välimus. Teisel juhul ei saa te muud teha, kui leppida sellega, et mees on selline nagu ta on. Alati jääb võimalus, et teine inimene meie kõrval teeb hetkelise kire ajel tegusid, mida hiljem tunnistada ei taha. Ma arvan, et isegi siis, kui asi vastab tõele, ei ole põhjust head suhet mingitele ideaalidele ohvriks tuua. Minu arvates on absoluutne truudus ideaal, mis enamuses suhetes puruneb. Teie kahtluste taga on mõttemallid, mis tekitavad halba enesetunnet. Seal võib olla midagi sellist "Kui ta on teinud kõrvalhüppe, siis ta ei armasta mind" või "keegi ei või lugu pidada naisest, kelle mees on olnud teise naisega" või "tõeline armastus kestab surmani ja tähendab ka truudust surmani" või "ma ei suuda elada päevagi koos mehega, kes on olnud truudusetu" jne. Need uskumused mõjutavad meie enesetunnet ja panevad meid ennast halvasti tundma. Sellised uskumused ei vasta tõele. On palju abielupaare, kus teatakse ühe abikaasa truudusetusest ja ometi elatakse koos ning suhe on tõesti hea. Inimesed on oma kogemustest õppinud ja sageli on see isegi suhet tugevdanud. Püüdke leida mõttemalle, mis hajutaks teie kahtlusi. Mõtteid ei saa keelata, vaid saab asendada. Kahtlus, et äkki ta ikka magas, tuleb teadlikult asendada teise mõttega. Nt, ma armastan oma meest ja tean, et tema armastab mind ja ainult see on tähtis. Töö mõtetega on raske, kuid ainuke viis neid muuta ja see läbi muuta oma enesetunnet. Kui jääte sellega hätta, siis otsige abi psühholoogilt. Vaid mõtlemise kaudu saate oma hea enesetunde tagasi. Jõudu selleks ja usku, et uus aasta toob uued mõtted ja suhtumised.
