Minu lugu on klassikaline. Oleme koos elanud 16 aastat. Mees ütleb nüüd, et on leidnud teise naise ning tal pole mulle enam midagi pakkuda. Ütleb, et tahab end õnnelikuna tunda ja ei soovi minu kui naisega enam tegemist teha. Meil on kaks poega, kes tegelikult isa väga vajaksid. Nüüd leiab mees, et päris meist ilma jääda ta ka ei soovi ja et me ju nagunii ilma temata hakkama ei saa. Ja olukord ongi minu jaoks täiesti vaimse terrori tasemele jõudnud: on nagu kodus ja pole ka. Mees lubab, et toetab meid...aga kui kaua? Mingil hetkel vajab ju ka teine pere toetamist...mulle pakub lihtsalt niisama koos elamist nagu õde-vend. Olen segaduses. Ei tea mida arvata, otsustada või teha. Mina olen väga haiget saanud ja kainelt mõtlemine käib üle jõu, sest ma ei oska oma tunnetega, mis tema vastu siiski soojad, peale hakata. Ümberkaudsed lohutavad, et küll aeg.... aga mida praeguses hetkes ette võtta?
Olen tänulik iga pisimagi abimõtte eest
Mehe lahkumine on Teile valus pettumus ja seda üle elades on raske mõelda tuleviku peale. Muretsete ka selle pärast, kuidas mõjub poegadele isa äraolek ja uue pere loomine. Kindlasti on see neilegi segadust põhjustav ja nad vajavad samuti kindlustunnet ja teadmist, milline saab olema suhe isaga edaspidi.
Praegune olukord teeb väga haiget, seda enam, et koos on veedetud hulk aastaid ning Teie soojad tunded (võimalik, et ka lootused) säilinud. Kindlasti käib peast läbi hulk mõtteid ja meenutusi, kuidas see kõik nii läks - mitmed oleksid ja miksid.
Ilmselt ei aita olukorraga toimetulekule kaasa süüdlase otsimine ega kellegi hukkamõistmine, samuti oma negatiivsete tunnete eitamine. Loengi Teie kirjast välja, et mõistate oma tundeid ja ei otsi vigu, olete teadlik, et praegu on raske mõelda tuleviku peale ja olla ratsionaalne. Teil on õigus olla õnnetu, kurb ja pettunud ja see on antud olukorras täiesti loomulik. Veel enam arvan, et neid tundeid teadvustades ja neist rääkimine aitab Teid lähemale ajale, kus suudate tulevikule rahulikumalt mõelda.
Mida veel vajate lisaks iseenda ja olukorra mõistmise? Ma saan aru, et vajate selgust, kuidas tulevikus toimib pere toetamine ja ka poegadega suhtlemine. Vajate mehega omavahel arusaamade, ootuste ja vajaduste vastastikust selgitamist ja kindlaid kokkuleppeid. Hea, kui saaksite rääkida ka sellest, kuidas end antud olukorras tunnete ja kuidas see kõik Teile mõjub (ilma kedagi süüdistmata!). Näib, et Teie mees on huvitatud perega kontakti ja suhte hoidmisest ning see loob hea eelduse leida vastastikku sobivaid lahendusi. Mingil juhul ei tohi alahinnata, et lapsed, sõltumata vanusest vajavad samuti selgust ja oma küsimustele vastuseid, samuti oma tunnete väljendamise võimalust. Koos avatud ja siiraid vestlusi pidades leiate üksteiselt tuge ja mõistmist, mida te kõik vajate.
