Olin abielus 2 aastat. Lahutamiseks oli palju põhjuseid. Algatajaks ja leppijaks oli mitmel korral mees, kui siis lõpuks avalduse lauale panin ja ta selle sisse viis( koos viisime). Kolimine tuli inetu, sest mees läks närviliseks ja tahtsi minust ruttu lahti saada(lõikas elektri juhtme läbi, et vett ei saaks). Läksingi siis paar nädalat enne kokkulepitud aega. Nüüdseks pool aastat omapead ja uus suhe, tundub et olen armunud ja tahan eluga edasi minna.
Endale kahjuks käin ma aga exiga läbi ja lõpetame voodis. Ta on mind ka tagasi tahtnud aga ma pole talle kindlalt öelnud midagi, tean ainult et ma temajuurde enam ei koli, sest koos on meil võimatu, aga tunded on nagu alles. Samuti tunded uue mehe vastu. Mida teha?
Tere,Mari!
Paistab, et oled hädas vastuoluliste tunnetega: oled meelitatud oma eksi tähelepanust ja ihast ja naudid seda ning samas oled seepärast enda peale pahane ning teed etteheiteid.
Minu meelest ei aita siin mõtlemine "peab" ja "ei tohi" printsiibil. Aktsepteeri, et sul on oma endise mehe vastu tunded. Nüüd sõnasta, miks sa tahaksid temaga olla. Võid vastused paberile kirja panna või kujutada põrandale koordinaatteljestikku, kus on + ja - telg ning astuda need sammud + teljel.
Järgmiseks pane kirja või astu - teljel need sammud, miks sa ei taha edaspidi temaga koos olla.
Tunneta ja hinda mõlemat poolt.
Sama korda oma teise valiku suhtes: miks sa tahad oma uue kaaslasega koos olla ja miks sa seda ei tahaks.
Mõtteid ja tundeid, mis seejuures tekivad, oleks hea jagada usaldusväärse sõbraga, kes oskab aktiivset kuulamist. Kui sellist pole, võib abi olla psühholoogi konsultatsioonist.
Küsimus on ju selles, mida tegelikut tahad. Millist elu, millist suhet ja millised vajadused seda võimaldavad? Võiks ka mõelda, mille pärast senini temaga voodisse oled läinud? On see nostalgia, lähedusvajadus, kättemaks (näe, millest ilma jäid), suutmatus ei öelda ja enda eest seista (kui nii, siis kus sa veel sellega hädas oled? ja kas oleks aeg seda õppida, sest muidu satud seetõttu üha uutesse probleemidesse), oled kergesti äraräägitav, arvestad teistega rohkem kui endaga, käitud muudeski olukordades iseennast saboteerivalt või veel midagi muud?
Proovi olukorda vaadata kõrvalt, kuidas sealt paistab (justkui näeksid filmi, mille üks tegelane oled sina ja teine tema) ning mis nõu annaksid endale?
Edasine on otsustamise küsimus. On loomulik, et inimese suhtes, kes on olnud lähedane, on tunded alles ka pealelahkuminekut. Kuidas ma otsustan käituda, on aga minu otsus ja valik, arvestades ka kõiki ülejäänud tegureid.
Julgust vaadata endale näkku ja hinge ja olla sina ise.
