nii minul siis väga pikk lugu. Olen lahutatud kuus aastat. Meie peres oli kuus last. Peale lahutust jäi 3 isa juurde ja kolm minu juurde. kumbki meist abiellunud pole. Isa juures elavad lapsed on kõik kolm täisealised ja kaks käivad tööl ning üks üli koolis. minu juures elavad lapsed on 1 täisealine kes õpib ülikoolis ja kaks siis tavakoolis...üks 11 ja teine 7 klassis. Ise elan vabaabielu ja olen praegu lapsehoolduspuhkusel. Kuu aja pärast lõppeb mul emapalk. Nüüd tahtsin ex abikaasalt paluda alimente, sest miks peaks minu elukaaslane neid üleval pidama. Tema aga ütles, et tema ei maksa sentigi kuna meil ühepalju lapsi keda kasvatada. See pole ju päris nii. Miks minu juures elavad lapsed peavad halvemas seisus olema. Kas keegi oskab öelda, mis dokumendid pean kohtule esitama ja kas saan seda teha ka ilma advokaadita, sest mul tõesti selleks praegu raha napib.
kiri sai pikk ja segane aga äkki keegi oskab vastata. Tänud ette!
perekonnaseaduse kohaselt on vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
Elatise suuruse määramisel arvestab kohus eelkõige 2 kriteeriumi - lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit.
Isikutele, kelle võimalused advokaadi teenuste kasutamiseks on piiratud, annab riigi õigusabi seadus võimaluse saada õigusabi riigi kulul.
Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
Riigi õigusabi võidakse anda ka kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kui riigi õigusabi taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib ta taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas ta viibib.
Kohtule esitatavale avaldusele tuleks lisada abielutunnistus, laste sünnitunnistused ja muud dokumendid, mis tõendavad vanemate majanduslikku seisundit ja laste vajadusi.
