Nüüd siis on nii, et olen sarvakandja staatuses.
Oleme mehega koos olnud 3 aastat ja neist ühe abielus. Nüüd tuli välja, et on mõni kuu tagasi kellegi teisega olnud. Asi juhtus purjus peaga ja mees väidetavalt sellest midagi eriti ei mäleta. Nüüd aga väidab see naispool, et ootab temalt last. Abikaasa ise ei taha seda kuidagi uskuda, sest tüdruk on väga litsakas ja halva kuulsusega ja ilmselt pole tema ainuke, kes temaga sel ajal maganud on. Ent võimalus on ju täiesti reaalne. Ja nüüd olengi mina ehk nagu kõrvaltvaataja nagu lõhkise küna ees. Kas püüda seda suhet päästa või minna edasi oma teed... Hoolin mehest ja ei taha teha uisapäisa otsust ent kas olen valmis terve elu selle taagaga elama? Kas on võimalik sellest koos ikkagi üle saada? Mees ise on segaduses ja ei oska hetkel mingit otsust teha, paistab küll, et selle naisega ta kooselu ega midagi muud küll ei plaani ja kuuldavasti kahetseb, et sellise jamaga hakkama on saanud.
Ootaksingi objektiivset vastukaja ning kes on ise midagi taolist läbi elanud, võiks kirjutada oma kogemustest.
Aitäh.
Tere,
Teie kirjast võib välja lugeda, et te hoolite mehest ja ainus argument lahkuminekuks oleks naise väidetav rasedus. Nagu ma aru saan, on mees ise üsna kahtlev selle väite tõesuses ja väite esitaja usaldusväärsuses kahtlete mõlemad. Ei saa välistada, et tegu on manipulatsiooniga; kui vahekord aga aset leidis, ei saa välistada ka tagajärjena võimalikku rasedust. Püüdke hinnata oma abielusuhte perspektiivi, lähtuvalt võimalikest variantidest mis praegu on. Üks perspektiividest on see, et naine kes väidab end rase olevat, ootabki Teie mehe last. Siit edasi on selle naise enda valik kas ta soovib sünnitada ilmakodaniku omal isekal soovil, arvestamata teisepoole suhtumist, või siis loobuda lapse ilmale toomisest. Kui ta otsustab lapse sünnitada ja teda kasvatada, siis on Teie mehe otsus, millist rolli ta endal selle lapse kasvatamisel, toetamisel näeb. Üks perspektiividest on aga ka kahtlemata see, et tegu on manipulatsiooniga ja ajapikku see segadusttoov seik Teie paarisuhtes ununeb. Mõelge need perspektiivid läbi, võibolla võiksite teha seda koos abikaasaga, ja tehke edasiminekuks kaalutletud otsus. Iga paarisuhe on erakordne ja lähedust suudavad hinnata, väärtustada kõige paremini suhtes olijad ise. Kahtlemata sunnib käesolev vahejuhtum teid mõlemaid sügavalt järele mõtlema suhte tähenduse teie jaoks.
Tugevust, kannatlikust ja tarka meelt teile mõlemale.
Parimate soovidega,
Angela Jakobson
