Teil on kodustest reeglitest kinnipidav poeg, kes on tubli matemaatikas ning teiste inimeste arvates on ta viisakas ning abivalmis laps. Te olete sellel aastal pidanud oma poega õppimises abistama, sest tal esineb nii kirjutamisel kui ka lugemisel raskusi ning see on muutnud teie omvahelisi suhteid. Te sooviksite teada, kuidas oma last paremini abistada.
Tõite välja, et teie laps käib koolis logopeedi juures. Olete te teadlik, mis on need eesmärgid, mida logopeed püüab koostöös teie lapsega saavutada? Kas logopeed on märganud samu probleeme/tegeleb samade probleemide lahendamisega nagu teie kodus – laps vahetab sõnas tähed ära, häälikupikkuse mõistmisel on raskusi, vastumeelsus lugemise suhtes, õppimisel esineb viha ja nuttu? Julgustan teid ühendust võtma logopeediga, et saada ülevaadet, kas ka tema on märganud sel aastal teie lapse õppimise juures samu probleemseid kohti. Samuti saate te küsida logopeedilt nõu, milliste tehnikatega saaksite te kodus oma last abistada. Igal lapsel on oma viis, kuidas õpitut paremini omandada ning tulenevalt sellest ja ka põhjusest, miks teie laps logopeedi juures käib, on omad kindlad abistavad meetodid, et antud probleemidega tegeleda. Kodu ja kooli vaheline koostöö on oluline, et lapse probleeme varakult märgatakse ning probleemide lahendamisega aktiivselt tegeletakse.
Võiksite mõelda, kas sarnaseid probleeme esineb suguvõsas veel kellelgi? Lapse isal? Vanaemal-vanaisal või teil endal? Juhul, kui olete tuvastanud, et kellelgi suguvõsas esineb samu raskusi, saate uurida, mis nipid on neid koolis aidanud. Olen ise töötanud koolis ning näinud, kuidas sellised jutuajamised on õpilastele väga toetavalt mõjunud.
Te toimite õigesti, et ei karista oma last nurka panemisega. Kui laps on vihane ja karjub, siis järelikult ei tule ta oma emotsioonidega toime ning on ise tõsiselt hädas. Kui veel panna hädas olev laps nurka, siis see on justkui topelt-karistus selle eest, et lapsel on suur mure, mida ta ei oska teisiti lahendada. Teil on lähedane suhe oma lapsega ning te räägite üheskoos tema muredest ja rõõmudest. Sellises soojas õhkkonnas võiksite oma lapsega rääkida ka sellest, kuidas oma viha ja pettumusega toime tulla. Selleks võiksite varuda aega, et kuulata teda ära ning leida vihaga toime tulemiseks parim viis, mis sobib teile mõlemale ning arvestab sellega, et elate üürikorteris. Samuti võiksite koos arutada, kas ehk teie poeg sooviks siiski kooli vahetundide ajal õppida ning kus võiks koolis olla see koht, kus vaikselt saaks vahetunnis õppida (nt.raamatukogu).
Kuna teie laps on kõigi teiste inimeste arvates väga tubli ja tõenäoliselt näeb ta selle nimel kõvasti vaeva, siis võib olla, et tema vihapursked väljendavad lihtsalt kogu seda stressi, mis ta on päeva jooksul kogenud (et olla tubli ja abivalmis laps). Tihtilugu ongi emad need, kes peavad laste vihapursetega tegelema, et laps saaks kõigi teiste ees rahulikult toimida. Te võiksite mõelda, milline on teie lapse päevakava - saab ta piisavalt liikuda ja trenni teha, sööb ta regulaarselt, milline on ta uni. Tehes väikeseid muudatusi päevakavas, et lapse uni, toitumine ja liikumine oleksid kvaliteetsemad, aitab see last hoida regulaarse rutiini juures, mis mõjutab lapse emotsionaaselt seisundit.
Kirjutasite, et teie poeg on viimasel ajal teie vastu okkaline olnud. Vahepeal tuleb kasuks see, kui keegi teine võtab õppimise juures abistamise üle ning siis te saate samal ajal millegi muuga ise tegeleda. Selleks, et suudaksite oma poega toetada, tuleb hoolitseda ka iseenda eest. Kas teil on kedagi, kes võiks aidata?
Teie peres on hästi toimivad reeglid ning te veedate ühiselt kvaliteetaega koos. Olete te koos arutanud, millised võiksid olla reeglid õppimise ajal. Näiteks – üksteisega räägime rahulikult; kui sa saad pahaseks, siis sa loed kümneni/jalutad korraks teise tuppa/lähed vett jooma; õppimisega jätkame siis, kui sa oled rahunenud.
Mida siis ikkagi teha, kui teie laps läheb endast välja ning ta ei soovi rahunemiseks välja mõeldud võtteid kasutada? Te saate alati peegeldada oma lapsele tagasi seda, mida teie näete ning aktiivselt kuulata teda. Näiteks võite öelda “Ma näen, et selle sõna kirjutamine on väga raske sinu jaoks. Sa arvasid, et sa kirjutasid selle sõna õigesti ning nüüd oled kurb/pahane/pettunud enda peale, sest selle sõna kirjutamine läks valesti”. Seejärel saate anda pojale aega, et ta saaks teile vastata. Peale tema vastust või vaikust võite oma lapselt küsida “Kuidas ma saaksin sind praegu aidata?”. Aktiivse kuulamise kohta saate lähemalt lugeda siit:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Toredat sügise jätku teile ja teie pojale!
|
