olen olnud tuttav oma veel sündimata lapse isaga pea 2 aastat.olime koos natuke aega(mõned kuud) ja siis otsustasin,et siiski ei tule seal midagi välja ja otsisin lohutust oma eksilt( inimene kellega on hea suhelda )kelle juurde ka kolisin lühikeseks ajaks.aga ka seal ei klappinud asjad ja otsustasin siiski ära tulla.läks veidi aega mööda ja üks asi viis teiseni ning olen jälle koos esimesega.algus oli kõik ilus:aitas korterit remontida,viis välja jne aga kuskil kuu möödudes tulid jälle probleemid,et miks ma ikka oma eksiga suhtlen ja temaga magan jne,kuigi lubasin talle,et enam nii ei tee ja pole ka teinud aga tema viskab nüüd mulle ette,et kõik mu meessoost tuttavad on mu eksid kellega ma ainult seksimas käin ja mu telefoni vaatab ka pidevalt lausa nõuab seda ,kuigi minu meelest on telefon personaalne asi mida ikka ei vaadata kui omanik ei luba?kui telefoni vaadata ei luba olen valetaja ja varjaja.
vahepeal viska mul nii üle ,et käskisin tal asjad kokku pakkida ja minema minna aga tema vastuseks,et pole kuskile minna ja siis läheb kui odava korteri leiab aga ta ei otsigi seda ju...
nüüd olen siis pea 4 kuud rase ja mõtlen mida edasi teha ...mehe asjad seisavd nurgas,ennast teda kodu pole juba teist päeva (see pole tal ka esimene pikaks ajaks nn kadunuks jäämine,joomine)
Küllap on need närvesöövad päevad möödas ning olete vahepeal ehk juba kohtunud ja saanud ka rääkida sellest, mis teie vahel toimub. Kirja põhjal eeldan, et olete püüdnud kooselu alustada, kuid omavahelist usaldust pole tekkinud. Nagu selgub, on üks põhjus varasemates suhetes. Mis paneb pidevalt kahtlustama ja ei lase suhetest rõõmu tunda? On see jagamata tunded ja mõtted, on see vähene ausus ja avatus? Vahel on endalgi arusaamatu, mis paneb üht või teistmoodi käituma. Kui omavahel on vähe avatust ja siirust, siis võtavad maad kujutlused, kõhklused ja oletused, eriti kui tunded segased ja teise inimesega pole jõutud kohenda ega teda tundma õppida. Sageli ebakindlus suhetes (enda ja teise tunnetes) väljendubki pidevates etteheidetes, süüdistustes, kahtlustustes.
Te olete mitu korda proovinud alustada ja lõpetada kahte erinevat suhet. Igal suhtel on oma areng, et jõuda usalduseni on vaja mõistmist, ausust, empaatiat ja palju muud – kõik see kujuneb aja jooksul, koosolemise, kooskogemise läbi.
Mida Te ilmselt vajaksite, on jagada oma suhetes toimuvat. Mida tundsite, lahkudes, kokku saades, mida vajasite, milles kõhklesite, kuidas jõudsite äratundmiseni, et soovite just selle mehega kooselu jne.
Loodetavasti pole kunagi hilja suhteid parandada. Kui olete jõudnud äratundmiseni, kes on see mees, kellegi soovite lähedasi suhteid ja kelle vastu on Teil tunded, siis on see parim algus ühise kodu ja pere loomiseks.
