Tere
Oleme naisega koos elanud 4 aastat, sellest pool aastat nüüd ka abielus. Mõlemal meil on hetkel väga närvilised ajad tööjuure. Igajuhul kõik probleemid kuhjusid ning nädal tagasi läksime kapi värvipärast tülli, mille käigus tema vihastas ja sõnagi seletamata ära minema jooksis. Mõne ajapärast tuli ta õuest tagasi, siis püüdsime oma probleemist rääkida, kuid ebaõnnestunult. Asja ajas hulluks vist see, et ma ütlesin "kui sa minuga rahulikult probleemidest rääkimise asemel õue jooksed ning neile lahendust otsida ei taha siis peaksime tõsiselt mõtlema meie kooselu jätkusuutlikkuse üle". Täiesti mõtlematu jutt minu poolt, kuid ometi sellised sõnad ma ütlesin. Peale seda on meie suhe külmenenud. Oleme rääkinud ning ta ütleb, et teab et armastab mind kuid tal puuduvad sellised tunde. Tema arvates peaksime pausi tegema ning ootama mis juhtub meie eluga.
Minu seisukoht on olnud et me peaksime püüdma erinevaid asju koos teha ning selle käigus ühiselt probleemidele vastused leidma.
Milline peaks olema meie lähituleviku käitumine, kas oodata kuni aega näitab mis saab või tulla näiteks teie juurde nõustamisele. Mina olen nõustaja juurde minekuga nõus tema esilagu ei olnud kuid minu veenmisel oleks nõus.
Me oleme erinevad ja ka meie arusaam suhtest, kooselust, turvalisest lähedusest, teineteise mõistmisest, riidlemisest, eriarvamuste lahendamisest, armastusest ja selle väljanäitamisest jpm on erinevad. Üks hea suhte tunnuseid on mõtteviis: kui meil on halvasti, siis ma tahan selle päästmiseks midagi ette võtta. Pettumus, kurbus ja arusaamatus on küll suured, kuid kui ma saaksin midagi meie kooselu, suhte parandamiseks teha ma teeksin.
Keerukates olukordades on alati küsimus selles, kui palju ollakse nõus panustama, et keerukus lahendada. Sest kui tekib kriis, on võimalik mõelda, et kui ainult saaks partnerile ära teha, teda tehtu eest karistada jmt. Sel juhul on ansid suhet korda saada mõistagi väiksemad. Kui üks tahab teise juurest kindlasti ära minna, on vähe võimalusi leppimiseks ja edasiminekuks.
Ka üksindusse tõmbumine teineteise kõrval on tavaline käitumisviis see tundubki olevat teie suhtes juhtunud. Jäädakse kokku, aga sisuliselt jäädakse üksi. Üksindus paarisuhte sees on aga palju hullem kui ollagi üksi. Üksindus ja tõrjutus suhte sees tekitab palju halbu tundeid, armukadedust ja viha. Selline pilt on, heli pole olukord ei vii kindlasti probleemi lahendusele lähemale.
Ükski suhe ei püsi koos lihtsalt niisama. Mida olete seni teinud, et suhe püsima jääks ning vastaks kasvõi mõnelgi määral teie mõlema ettekujutusele heast suhtest?
Paarissuhe, nagu selle nimigi viitab, on kahe inimese vaheline suhe, kus koostoimes on kahe inimese vajadused, ideaalid, põhimõtted jpm. Aja jooksul need muutuvad, ja muutusi on tähtis tähele panna. Paarissuhtes on tingimata vaja teada, mida MINA tahan, kuid sellest ei piisa. On vaja teada ka seda, mida tahab SINA ehk paariline ning kõige tähtsamates küsimustes, eriti lahknevates küsimustes, on vaja kokkulepped sõlmida.
Vajadus kuhugi kuuluda ning olla lähedane on igas kooselus baasilised, tegu on üldinimlike vajadustega. Vastuolud, vääritimõistmised ja tõrked koostoimimises tekivad tihti sellest, et me saame asjadest erinevalt aru. See on põhjus, miks peaksite koos mehega rääkima tähendustest. Arusaam lähedusest, kooselust, koos toimimisest, otsuste vastuvõtmisest jne võivad eri inimestel olla täiesti erinevad. Seetõttu on tingimata ja igas paarisuhtes vaja teineteisele selgitada, mida miski tähendab.
Kas see, et värvieelistus ei ole sama, tähendab kohe ka, et armastus on otsas? Kas paarissuhtes võivad teineteise kõrval rahulikult eksisteerida ka täiesti erinevad arusaamad? Või peaks alati sama meelt olema? Rääkige selgemini lahti, mida te ootate kooselult ja teineteiselt. Seni kuni tähtsad asjad on lahti seletamata, kipuvad nad paari elus lahkhelisid tekitama. Mida rohkem te teate teineteise sisemistest sügavamatest vajadustest-soovidest, mida enam olete vastastikku valmis neid respekteerima, seda kooskõlalisem on elu.
Käitumine on ikka ainult kõige pealmine tasand, suhe ise on n-ö peidus käitumiste all. Milline on teie suhe nende käitumiste põhjal, mida te teineteisele välja näitate? Mida räägivad need käitumised teie suhte kohta? Milline on see suhe, mida kumbki tahaks? Kuidas selleni jõuda?
Need on kõik keerukad küsimused ja tihti ongi neile ise raske vastuseid leida. Teineteisega rääkides on hea kinni pidada põhimõttest, et kumbki räägib enda eest: mina arvan, mida mõtlen, mina tunnen, mina vajan... Kui kumbki on nõus nii enda seisukohti lahti rääkima kui ka teist kuulama, on juba suur võimalus suhte arenguks paremuse suunas.
Alati on ka võimalus otsida vastuseid koos perenõustaja või pereterapeudiga.
