Tere!
Mure selline olen lahutatud naine,olin aastaid üksi,otsin seda õiged,sellel aaastal tutvusin ühe inimesega,vestlesime algul arvuti teel,kuskil kuu aega otsustasime kohtuda,tundus ,et meeldime üksteisele,käisime veel paarkorda väljas.siis kutsus enda juurde näitas oma elamist,käisin seal saunas,kõik tundus nagu tore.
Peale seda on nagu must kass meist mööda läinud.kui ma kutsun teda välja ,siis ütleb et läheb klassikaaslastega üritusele!Mind ta ei kutus ennam välja.vabandus on tal see et, tööd on nii palju,talvel ei olnud ,nüüd on töö pakumisi.Peab kõigest kinni võtma ,mis praegu pakutakse.
Algul kui suhtlema hakkasime,siis ütles ei taha üksi väljas käia!
Ma ei saa ennam aru mis toimub!
Meesterahvas on väga kinnine ka.
Kes annaks nõu mis teha!
Iga suhe koosneb vähemalt kahest inimesest. Seetõttu on võimatu suhet edasi arendada, kui üks pool seda kindlasti ei taha. Muidugi on mõistetav teie segadus - teile ju tundus, et asjad toimivad, teil tekkis lootus, et kooskäimine-olemine jätkub ja ehk viib isegi kooseluni.
Kahe inimese suhe seetõttu ongi keeruline, et keegi ei näe teise sisse. Igaüks näeb vaid iseennast, teab oma mõtteid ja tundeid, unistusi ja vajadusi. Inimpsüühikale on omane endakohane mõtlemine: kui mina tunnen ja arvan nii, siis ilmselt tunnevad-mõtlevad teisedki samamoodi.
Tegelikkuses see mõistagi nii ei ole.
Kuidas siis teiste sisse näha, nende tundeid-mõtteid teada saada, kuidas teisi paremini mõista? Ainuke väljapääs siin on rääkimine ja kuulamine.
Loomulikult pole see kõik liiga lihtne. Inimesel on ikka hirm, et tema armastus tagasi lükatakse. Mis see kinnisuski muu on, kui pelg haiget saada.
Kui teile on tähtis teada saada, mis toimub selle mehe peas, kellest kirjas kirjutate, peaksite ületama hirmu haiget saada ja tegema talle ettepaneku kohtumiseks. Tähtsaid asju on kõige parem arutada silmast silma. Rääkige talle, mida teie mõtlete-tunnete. Olge aus, pidage lugu endast ja oma partnerist. Andke talle aega rääkimiseks. Kuulake teda tähelepanelikult. Hoiduge süüdistustest. Püüdke mõista iseend ja püüdke mõista teda.
Ühegi teist viisi mina teiste inimeste mõtete teadasaamiseks ei tea. Ikka tuleb küsida - heas usus, et vastus on sama siiras kui küsimuski. Ikka tuleb ennast avada - lootuses, et teinegi seejärel sama on nõus tegema.
