Lugu on nii segane, et ei teagi kust alustada... Elame mehega koos aasta ning enne kokkukolimist elasime kolmveerand aastat nn. külastamiskooselu, et teineteist tundma õppida. Mees lahutas aastapäevad tagasi ametlikult. Sellest kaheaastasest ilusast suhtest on tänaseks saanud minu jaoks üks sasipundar. Tema külmus hakkas välja paistam 4 kuud tagasi, kui ta oma endise abikaasaga ühes kontoris tööle hakkas. Senise tähelepanu ja hoolivuse asemel olen saanud viimased kuud vaid külmi märkuseid tunda. Nagu sein oleks vahel. Kui ma olen kuulnud tujukatest naistest, siis siin majas on mees 100 tuju sekundis ja see tujukus valatakse kõik mulle kaela. Ära on kadunud hommikumusid ja kodust lahkumise musid, ümbert kinnivõtmised ja hellused.
Mehel on ka laps eelmisest abielust ning armastan seda last väga - oleme temaga väga lähedased. Teeme palju asju koos ning meil on väga palju koos arutada. Mehe eks ei lubavat meil lapsega suhelda ning väidetavalt ei lubavat ta meil lapsega ka kahekesi jääda. Samas ise lapsega ei tegele ning kui laps siit koju jõudvat, siis olevat laps kui nõiutud ning paha.
Hoolimata sellest, et mees ütleb, et kõik on korras, et kui ta minust ei hooliks, siis oleks ta ammu juba öelnud, et meie kooselul poleks mõtet. Samas ei ütle ta enam kunagi ise, et armastab mind või ei tule enam kunagi ise kallistama - mina olen see, kes seda teeb. Siis tuleb vastus, et minda armastan sind ka. Mingi aeg rääkis ta sellest, et miski siin elus ei ole igavene ja ka mõne aasta pärast võib juhtuda, et me ei ole enam koos ... Väidab, et hall argipäev on alanud.
Oma eelmisest abielust on ta rääkinud, et elas naisega koos vaid lapse ja naise isa pärast, kellega nad olid väga head sõbrad ja on seda siiani. Täna sõitis ta nädalavahetuseks eksäia majaehitamisele appi koos eksi ja lapsega, jättes mind siia segadusse ...
Meil on ka ühine firma, mille juhtimises ja tegutsemises mõlemad aktiivselt tegutseme. Ning tänasest majanduse vabalangusest tingituna tuleb veelgi rohkem tööd teha ning nii on elust kodus saanud üks suur töötegemine, milles on otsustamises nii üksmeelt kui ka erimeelsusi. Ja kuna tema teisi ettevõtmisi on saatnud ebaedu, siis on ta veelgi närvilisemaks muutunud. Ja nii ei olegi enam seda, mis oli veel pool aastat tagasi - ühised rõõmud ja soojus, teineteisemõistmine ... Nagu sein oleks vahel ...Kohati tunnen, et räägime teineteisest mööda ja nii tekib kohe ka erimeelsus asjus.
Ning lisaks kõigele sellele jõuavad minu kõrvu lood eksi plaanidest kokku saada ja manipuleerivatest suhtevõtetest.
Kõik see kokku on hakanud toitma minu alateadvust negatiivses suunas ja nii olen ka ise muutumas üha kinnisemaks ja igasugune elurõõm on minust kadumas. Hakkavad kimbutama end süüdistavad küsimused - kus olen vea teinud? Kas olen liiga hea olnud - alati igal sammul valmis aitama, kõik ette-taha ära teinud, pole kunagi tüli tõstnud, väga rahumeelne inimene? Äkki olen liiga igav inimene?
Ja nii see negatiivne alateadvus endale toitu saab ja hirm kalli inimese kaotamise pärast suureneb. Kuigi ma olen alati olnud väga tugev inimene ja mitte kunagi nutnud mõne mehe pärast.
Võib-olla asi polegi nii mustades toonides, kui ma seda näen? Võib-olla toidan ise seda kurja hunti ehk hirmu enda sees? Kuidas sellest vabaneda? Kuidas see sein maha saada? Vahepeal tundus nagu oleks kõik juba korda saamas, aga see tänane lugu lõi taas rööpast välja.
Saan teie kirjast aru, et segadust tekitab teis see, et mehepoolne lähedust väljendav käitumine on muutunud, kuid te ei tea selle põhjust. Lisaks jääb mulle mulje, et te ei oska midagi arvata või kuidagi suhtuda sellesse, mis puudutab mehe suhteid ja käitumist seoses endise naisega. Olen nõus eelpool kirjutanuga selles osas, et teise inimese käitumiste ja suhetega seotud küsimuste korral on kõige parem rääkida selle teise inimese endaga. Ja vahest enne ise ja vesteldes ka temaga koos mõelda asjade üle järele.
Teie kooselu ei ole veel olnud väga pikk. Inimeste omavahelised suhted muutuvad aja jooksul, samamoodi muutuvad mehe-naise vahelised suhted. Teisel aastal võib tõesti juhtuda nii, et ühel hetkel ei avaldata enam nii palju lähedust kui seni, soovitakse ehk ka rohkem aega ainult endale või oma sõpradega koos olemisele või oma muude vajaduste rahuldamiseks (nt hobid). Ja see ei tähenda, et oma partnerit armastatakse vähem või temast hoolitakse vähem. Sellist muudatust peetakse normaalseks suhte protsessi muutumiseks. Siis on oluline, et ühelt poolt antakse teineteisele seda vajalikku aega ning leitakse endale tegevusi ajal, mil teine on muuga hõivatud. Teisalt on oluline leida ka ühiseid tegevusi ja ühist aega. Oma tunnete-läheduse väljendamine võib mingi aeg väheneda ka siis kui inimene on millegi pärast mures, pinges või depressiivne.
Kui mees oma tundeid ei väljenda nii nagu varem, siis tihtipeale naised hakkavad seda rohkem mehelt küsima, ütlema et ta ei tee enam nii nagu vanasti ja küsima, kas ikka armastab ja hoolib jmt. See võib olla midagi, mis paneb mehe nö veelgi rohkem lukku, nt kasvõi trotsist.
Arvan, et teil tasuks mehega rahulikul ajal rääkida sellest, milliseid muudatusi olete märganud ning kuidas teie ennast tunnete ning kuidas see teid mõjutab (nt olete segaduses või murelik). Ja teha seda mina-sõnumeid kasutades. Nt öeldes: Viimasel kuul ei ole kodust väljumisel sa mind kallistanud ja suudelnud. Ma ei tea, miks nii on ja see ajab mind segadusse ning ärevaks. Edasi võib teil avaneda võimalus mehelt küsida, mida tema arvab ja mis on tema arvates põhjuseks.
Kuid teie postitust korduvalt üle lugedes jääb mulle ikka mulje, kuigi te pole seda otseselt sõnastanud, et teie jaoks on ärevust/segadust tekitavaks mehe suhted endise naisega. Peate te mehe käitumise muutumise põhjuseks seda, et ta töötab nüüd koos endise naisega? Kui teil on kahtlusi, et nende vahel võib midagi olla, siis on ka siinkohal kõige parem mehe endaga sel teemal rääkida. Väljendada oma muret ja uurida, kas sel on alust või ei. Mõnikord tekivad nö uutel naistel mured-hirmud ka seetõttu, et ei ole mehega omavahel räägitud, mis võib naisele haiget/muret teha ja millised käitumised ja millistel juhtudel/tingimustel oleksid vastuvõetavad ning millised mitte. Näiteks räägitakse mõnikord läbi see, kuidas mõjub uuele naisele see kui mees käib endisega samas kohas tööl, käivad koos väljas üritustel või külas nii, et uus naine ei ole kaasas. Näiteks kas teie mees teab, kuidas teie ennast tunnete kui tema läheb lapse ja endise naisega endise äia juurde? On täiesti võimalik, et tema läheb kokku saama hea meestuttavaga ning saab ka veel lapsega koos olla ja eksnaine on lihtsalt nö lisaballast, millele ta tähelepanu ei pööragi ja mees ei tule selle pealegi, et see kõik võiks teis tekitada negatiivseid tundeid.
Seega kokkuvõtlikult, rääkige rahulikul ajal oma murest ja segadusest mehele, kasutades selleks mina-sõnumeid ja proovige ka aktiivselt kuulates teada saada, mida tema mõtleb, tunneb ja vajab. Olen kindel, et nii on teil võimalik segadusse kasvõi veidi rohkem selgust saada.
