Kui lapse isa tahab ise 4,5 a. last kasvatada ja lapse emal on 9 a. laps ja tal ei ole tööd ja nende korteris käib tihti alkoholi tarbimine, suitsetavad samades ruumides, laste riided haisevad suitsu järgi kuid on puhtad, lapse isa on siiamaani maksnud 2000.- lapse ülalpidamiseks, aga lapse ema keeldub last näitamast-andmast ja nüüd nõuab kohtus elatist ja põlvnemise tuvastamist.... seaduses on öeldud, et lapse kasvatajaks võib olla ka isa kui emajuures on oht lapse tervisele ja lapse huve silmas pidades on isajuures parem, omaette tuba, huvihariduse võimalus, emajuures elatakse neljakesi kahetoalises, talvel vahest viiekesi, kool on 5 km. kaugusel ja lapse ema on tõsistes maj. raskustes, seda on näha ta konto väljavõttest, mis koos kohtu dokumentidega saabusid (ligi 5 erinevat laenu võetud, ka sms-laene)... Kas EV on üldse isal võimalus kohtus laps endale võita, kasvõi ajutiselt kuni lapse ema olukord paraneb....
Kindalasti on isal võimalus ja õigus taotleda lapse enda juurde elama asumist. Protseduur võib olla pikk ja vaevarikas, kuid vajalik selleks, et arvestada mõlemapoolseid argumente ja tingimusi. Peamine lähtepunkt otsustamisel on lapse heaolu.
Praegu oletan kirjast, et isa taolteb ajutist lapse elukoha määramist enda juurde (mitte emalt hooldusõiguse äravõtmist, mis on kahtlamata väga karm ja erandlik) ning usun kirjas toodu põhjal, et sellist tulemust on võimalik isal saavutada.
Vajadusel kaasab kohus ka erinevaid spetsialiste, lapsega kokkupuutunud isikuid, arvestab ka kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialisti arvamust jne. Kui kohus teeb otsuse lapse elukoha jätmise ema juurde, siis on võimalus isal taotleda ka kohtu kaudu õigust lapsega kohtumisteks. Vaiudluste ärahoimiseks fikseeritakse see tavaliselt kirjalikult graafik, kes kui tihti, kus kohtub jms. See annab võimaluse hoida teisel vanemal kontakti oma lapsega. Muidugi on parim, kui vaneamd suudavad ilma kohtuta leida sobivad lahendused ning lähtuda sellest, mis on lapsele parim.
Kannatlikku meelt ja edu lapse huvide eest seismisel.
