Mehel oli töökaaslasega suhe. Ta arvas, et on sellesse naisesse armunud. Nüüd aga räägib, et ta ikka ei olnud. Mees ütleb, et kahetseb väga, tal on isegi valusam kui minul, sest tema oli ju see, kes kõik pe..e keeras.
Kuigi nad ei tööta ühes kontoris, näevad nad üksteist igapäev, helistavad,messivad mailivad igapäev. Kuidas sellega leppida? See on nii raske. Tunnen ennast alandatuna.
Mees ütleb, et armastab mind ja sellesse naissesse suhtub ta nagu meessoost töökaaslasesse. Raske uskuda. Küsisin, et kas neil kuidagi imelik ei ole omavahel suheldes(peale seda suhet), siis vastati: ei ole, nende vahel poleks nagu midagi olnudki.
Mees tahab, et unustaksime selle ära ja elaksime õnnelikult koos edasi. Mina ei suuda seda unustada, kuigi tahaskin.
Töökoha vahetus ei tule kõne allagi. Meil on ka väike laps, kes jumaldab oma isa.
Mina igapäev hõõrun talle tema tegu nina alla, siis ta vihastab ja mul hakkab kuidagi kergem. Olen väsinud sellest vihast, mis mu sees on.
Kuidas leppida sellega, et ta valetas mulle näkku (küsisin, et kas tal on keegi teine, vastas, et ei ole-kuigi tegelikult oli), sellega, et ta pettis mind jne ja see kõik selja taha jätta?
Kui last ei oleks, siis vist oleksin ta kohe maha jätnud (lihtsam on teda vihata). Kuna laps on ka mängus, siis tunnen, et pean pingutama aga jõudu ei jätku. Ühel hetkel armastan teda, teisel hetkel tunnen sellist viha tema vastu.
Tunnen häbi ja lausa ennast kaltsuna, et andsin mehele uue võimaluse ja et nad töötavad koos.
Saan teie kirjast aru, et olukord on teie jaoks emotsionaalselt väga raske. Kõrvalsuhtes olemise andestamine iseenesest ning koos edasi elamine on alguses raske, kuid selle võib teha veelgi raskemaks teadmine, et elukaaslane selle teise inimesega endiselt aktiivselt suhtleb.
Paarisuhtes esinevate probleemide puhul on vajalik, et elukaaslased saaksid omavahel rahulikult rääkida sellest, mis on juhtunud; mis võis olla selle põhjuseks; kuidas on võimalik probleem praegu lahendada; kuidas samasugust olukorda tulevikus ennetada. Teie kirjast kahjuks ei selgu, kas teie olete kahekesi rääkinud. Kirjutate, et hõõrute mehele tema tegu nina alla. Selline teiepoolne käitumine on mõistetav, kuid kahjuks ei aita see enamasti suhtes edasi minna. Oleks hea kui saaksite mehega koos rahulikult rääkida ja kasutada selleks aktiivset kuulamist rääkida endast: sellest kuidas mehe käitumine on teile mõjunud, kuidas teile mõjub tema praegune käitumine (nt. See, et sa temaga iga päev kohtud, helistate, kirjutate, see teeb mulle haiget. Mul on hirm, et ..). On oluline, et räägite just enda tunnetest ja mõtetest ning püüate vältida süüdistamist (nt kuidas sa saad mulle niimoodi teha!). Ja samas on ka mehel võimalik rääkida, mida tema mõtleb-tunneb-soovib. On olemas võimalus, et mees ei ole aru saanud, kui palju võib nende kahe vaheline suhtlemine teile praegu haiget teha.
Kirjutate, et tunnete viha, häbi. Mis on teie viha põhjuseks? Viha on selline tunne, millega inimene võib ennast kaitsta hingelise valu eest. Viha võib olla ka kaitse võimaliku tulevikus tekkiva valu eest. Soovitan teil oma vihaga tööd teha püüda aru saada, mis just on see, mis teeb teid vihaseks. Ja kui see on teie mehe käitumine, siis seda mina-keelt kasutades talle näiteks öelda (nt. See, et sul oli temaga vahekord, teeb mind siiamaani vihaseks) või kirjutada kiri. Ja see kiri võibki jääda mehele edasi andmata.
Sarnastes keerulistes olukordades nagu on teie perekonnas, soovitan mõelda ka sellele, et konsulteerida psühholoogiga. Hea oleks kui saaksite seda teha koos mehega.
