oijahh, ei teagi kuidas oma juttu alata... Kuna kellegile rääkida ei saa, siis mõtlesin, et kirjutan, äkki hakkab kergem.
Olen 2 väikelapse ema ja abikaasa. Koos olemist 13 aastat. Kuni laste sünnini 4 a tagasi oli kõik OK, siis hakkas, aga nagu kiiva kiskuma. Mees on mul super hoolitseb laste eest, isegi liiga palju, aitab kõiges ja on nö muster mees, nagu sõbrannad ütlevad. Peale laste sündi on meil hakanud tekkima tülid, peamine teema muidugi lapsed. Kumbki pole teineteise kasvatusmeetoditega rahul. Mees on rahuliku loomuga ja tema tüli iialgi käima ei tõmba, mina olen see, kes kergelt ärritub ja vihastub. Tunnen puudust ka kahekesi olemisest ja hellitustest. Mees kutsub mind peale laste sündi samuti "emmeks". Kohati mulle tundub, et ta ei vaatagi mind enam nagu naist vaid kui ema. Ise ta seda muidugi ei tunnista ja kui olen teema üles võtnud, ütleb tema, et ta on nii õnnelik ja tema arvates on kõik nii nagu peab. Oleme küll elanud endale ja olnud kahekesi nüüd on laste aeg. Me ei seksiks vist üldse kui mina ei algataks. Kui on jälle olnud selle teemaline tüli, siis mõnda aega ta suudab mulle kah natuke tähelepanu pöörata, aga mõne ajapärast see jälle kaob.
No ja, siis ühel järjekordsel kriisiajal sattus minu kõrvale väga mõistev mees- võõras mees ja nüüd on meil siis suhe... Seksini pole asi veel jõudnud, aga ma unistan temast ja igatsen ta järgi. Samas kutsub kaine mõistus min aegajalt koju, et see pole õige. Ei saa ju vedada alt tervet oma perekonda. Mis siis saab kui see asi välja tuleb? Mis on õige, kas kuulata sündant või mõistust? Mida ma tegema peaksin, kas tõmbama kriipsu peale, sellele suhtele, abielule?
Tõesti, vahel on keerulistest teemadest kergem kõigepealt kirjutada kui rääkida. Üksi on oma mõtetega raske olla.
Elus on tõususid ja mõõnasid. Olete abikaasaga olnud pikka aega koos. Tunnete, et peale laste sündi on suhted mehega muutunud. Laste sündides lisandub mees ja naine rollile isa ja ema roll. Väga sageli on üks suhteprobleemide allikas, et peale laste sündi jääb mehe ja naise roll unarusse. Selleks, et oleks toimiv ja tasakaalus suhe on vaja võtta aega ka kahekesiolemisele. Tunnete, et mees ei pööra teile enam tähelepanu kui naine. See on loomulik, et vajate lähedust ja mõistmist. Tänaseks olete leidnud selle kuskilt mujalt ja seisate hetkel enda jaoks valiku ees, kas astuda järgmine samm või mitte.
Teie kirjast saan aru, et teil on abikaasaga olnud nendel teemadel tülisid ja ajutiselt on olukord paranenud. Küsimus on siinkohal teile endale, kas soovite, et teie praegune suhe abikaasaga jätkuks? Kas soovite selle nimel võidelda? Kui vastus on jah, siis võtke mehega koos aeg maha. Hea on selliseks vestluseks võtta eraldi aeg, mitte rääkida olukorras, kus tunded on üleval ja raske on jääda rahulikuks.
Organiseerige aeg, kus saate rahulikult olla omaette ja kahekesi ja rääkige talle, mida tunnete ja mõtlete. Samamoodi nagu siin kirjas. Vältige süüdistusi, etteheiteid ja üldistusi (nt sa mitte kunagi ei tee minust välja, ma pean alati...). Need valavad ainult õli tulle. Rääkige lihtsalt läbi iseenda ja oma vajaduste. Olge valmis kuulama ka abikaasat. Loomulikult ei ole kellegi jaoks kerge kuulda, et tema käitumine teeb teisele inimesele haiget. Kui teil on varem olnud ka selleteemalisi tülisid, siis loomulik, et mees asub kaitsepositsioonile. Kuulake ja peegeldage teda "Sulle tundub, et ma olen ebaõiglane", "Sinu arvates ma reageerin üle". Kui teine osapool tunneb, et te olete ka teda valmis kuulama ja mõistma, on ka tema valmis teid kuulama. Selgitage oma vajadusi. Suure tõenäosusega ei tea mees tegelikult, mis teie hinges toimub ja probleemi ulatust. Sageli arvame, et teine teab, kuid tegelikkus on hoopis midagi muud. Kui te esimese vestluse tulemusel jõuate kasvõi arusaamiseni, et tahate mõlemad teha suhtega tööd, on kõige olulisem samm juba tehtud. Ühe vestlusega on raske lahendada kõiki probleeme ja taastada lähedust. Seega ei tasu enda jaoks ka seda eesmärgiks võtta. Olge valmis, et see on pikem protsess. Leppige kindlasti vestluse lõpus kokku, millised on järgmised sammud (kasvõi järgmise vestluse aeg).
Võimalusi, mida edasi teha on palju. Võite koos minna paarinõustaja juurde, võtke aega kahekesiolemiseks, tehke ise ettepanekuid, mida koos ette võtta. Väljendage ka oma heameelt, kui ta teeb midagi, mis teile meeldib, kui teil on hea tuju jne. Ei tasu jääda ootama ainult partneri panust ja heakstegemist. See paiskab teie ootused kõrgele ja samuti sööb ajapikku tema energia. Suhe on koostöö!
Armastust!
