Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: vaimne vägivald?

kats
Külaline
Postitatud 13.02.2007 kell 19:02
Ei oska käituda mehega, kes probleeme lahendab \"ära minemisega\" Alati tundub, et talle tehakse liiga ja teist osapoolt ta siis ilmselt üldse ei näe. Ühtegi probleemi me arutada ei saa, sest minu sõnumeid kuulab ta nii, nagu talle hetkel sobib. Tüli tekkis sellest, et minuga asju lõpuni arutamata kutsus ta majale hindaja. Siiani ei tea täpset põhjust, miks. Muidugi vihastasin, aga süüdistamata küsisin, kas ta ikka ise teab, mis sellega kaasneb? Vastus siis, et kannab ise kõik kulud. Ütlesin , et minumeelest oleme selles ürituses võrdsetel alustel ja minu osa ei ole mitte olematu. Edasi mees rääkida ei tahtnud . Ütles, et talle aitab ja võttis oma kotid. Kuna ta on seda ka eelnevalt teinud, võtsin ka mina kotid. Edasine sõnum minule oli, et kuhu nüüd, see on meie lapse kodu ja kõik jääb mulle. Vastasin, et meie kodu on inimesed, mitte asjad. Mida tema omakorda tõlgendas, et mis teha, kui meil loomade hulgast inimeste hulka on vaja pääseda. Ja läks. Pakkisin siis lapse asjad kokku ja helistasin. Mees toru ei võtnud.Aga jõudis tagasi, enne kui lapsega läksime. Ütlesime, et meil on kahju,koera kaasa võtta ei saa, laps tegi kalli ja kõik.5 päeva vaikust. Täna tulin koerale järele. Kodus kiri, et kahju, et nii läks. Alles ta oli üliõnnelik oma pere ja koduga, aga äkki vajus see hetkega kokku. Järelikult ta ei olnud hea isa ja mees. Järelikult on meil kusagil parem. Tema väga katki ja ei suuda kodus olla, sest kõik meenutab meid. Need viis päeva pole mina midagi tundnud. Ja selle üle just kõige rohkem mures .Nagu sombi. Kirja lugedes tundsin tohutut kergendust, et kas nüüd äkki on ka mees midagi valesti teinud. saatsin talle sõnumi (rääkida lihtsalt ei jaksa praegu) et, ta on meile ikkagi kõige kallim ja armsam. Millele ta vastas, et ta ei usu ja miks ma niimoodi teen.Helistasin, toru ei võtnud. Ehk siis jälle - Mina läksin ära, mina jätsin koera maha, mina tegin ta parandamatult katki. Tahaks, aga vist ei jaksa enam. Või õieti ei oska.
Angela Jakobson
Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 17.02.2007 kell 19:53
Teie analüüsivaid kirju lugedes tundub, et probleem on väga ägedas ja otsustavas faasis. Seega interneti vahendusel pakkuda lahendusi, mis mahuks ära mõnele leheküljele on keeruline ja võimalik ka et meelevaldne. Olukord vajaks pereterapeuti, kes aitaks teil mõlemal jõuda selgusele oma suhte olemuses ja perspektiivis. Kui hetkel on olukord, mis võimaldab teie vahel koostööd, siis oleks seda head ära kasutada. Saaksite nii endas kui oma suhtes enam selgusele.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (15)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!