Minu abikaasa kuulutas umbes aasta tagasi, et meie abielu läbi, tema armastab teist. Kolis isegi ära lühikeseks ajaks, kuid tuli siis tagasi. Nüüd elab küll kodus, kuid pereelust osa ei võta, lahkub vara ja tuleb hilja, ei korista enda järelt ning lastega tegeleb vaid siis, kui seda palun. Samas, arvan, et lapsed talle siiski olulised, ta lihtsalt hoiab end eemale, kui mina juures olen.
Äkki ma eksin? Väga raske on temaga rääkida, enamasti hakkab ta kohe karjuma ja inetusi pilduma. Kas oleks ehk mingit soovitust mulle, kuidas käituda, ilma et ma mehega just tingimata spetsiaalselt rääkima peaksin, et ta lastega julgemalt tegeleks? Ei pea siin silmas vaid mingeid üritusi, ka huvi tundmine laste elu vastu ja nendega juttu ajamine on ju olulised.
Soovitust, kuidas ilma rääkimata meest lastega tegutsema panna, on päris keeruline anda, sest teist inimest on juba sõnadegagi raske muuta, mis siis veel sõnadeta. Teie kirja põhjal tundub, et mees ei ole endas rahu leidnud ja karjumine ning hoolimatus on pigem kaitsehoiak. Sarnane käitumine võib viidata depressioonile, mis tekitab huvipuudust ja närvilisust. Kirjast ei selgu, kuidas mehe tagasitulek toimus. Kui suhet puudutavad asjad jäävad rääkimata ja ka tunded väljendamata või siis tehakse seda põgusalt, on edasine suhtlus häiritud. Mõlemad partnerid tunnevad tundeid, mida nad ei väljenda ja see segab hoolimist ja armastust üles näitamast. Aitaks vaid suhete sirgeks rääkimine ja emotsioonide väljaelamine. Sellist vestlust on aga kergem läbi viia perenõustaja või psühholoogiga koos.
Kuidas olukorda lahendada ilma pika vestluseta? Võite proovida panna meest rohkem olukordadesse, kus ta peab laste eest vastutama ja nendega koos olema. Näiteks, kui lähete ise reisile, siis jäävad lapsed mehe hoolde või proovite delegeerida lastega seotud käimised talle. Seda võiks teha koos ennetavate mina-teadetega ja küllalt varakult. Näiteks “Ma pean homme kell 13 olema tööl ja ei saa kuidagi lapsega arsti juurde minna. Mul oleks väga hea meel, kui Sa mind aitaksid ja temaga ise käiksid”. Muidugi võib mees ka selle peale ärrituda, kuid sel juhul jääge ise rahulikuks ja kasutage aktiivset kuulamist “Sind pahandab, et peab lapsega minema.”
Ühiste tegevuste käigus on mehel rohkem võimalust laste eluga kursis olla ja huvi üles näidata. Kui ta oma sisimas aga tunneb takistust lastega suhelda, ei saa teda paraku kuidagi meelitada. Takistuse põhjus võib olla tema enda tunnetes, mitte lastes ega ka otseselt Teie kohalolekus.
Võiksite proovida veel positiivseid mina-sõnumeid, mis peaksid aga kindlasti siirad olema. Kui märkate, et mees lastega tegeleb ja räägib, siis kindlasti väljendage seda. Näiteks:”Mul on nii armas vaadata, kuidas Sa lastega oled ja nendega tegeled. Sul tuleb see hästi välja. Ja ma näen, et see meeldib väga ka lastele. Sa oled neile väga oluline”.
Parimate soovidega,
Kadri Järv
Gordoni Perekooli koolitaja
