Elasime mehega koos 11,5 aastat,7 aastat vabaabielus ja 4,5 aastat abielus.Peres on 2-last:10 aastane tütar ja 1,a ja 4,k poeg.Terve aasta ma tegelesin poisiga üksinda,mees nägi,et ma sain hakkama ja eriti ei pakkunud abi oma poolt.Tema elabki nii, kui midagi vaja-küsi, ise ta nagu ei näe,mis oma kodus toimub.Jaanuaris(just enne poja 1-st sünnipäeva)julgesin suu lahti teha ja palusin abi, kuna tahtsin natukene olla omaette ja tegeleda oma asjadega(kas või lugemisega)mis mulle väga meeldib.Aga...Nüüd ma astun paar sammu tagasi ja tutvustan teile oma loo.Minu jaoks see on teine abielu.Mina olin 21,kui mu esimene mees suri ära autoavariis.Terve aasta elasin üksinda.Ja siis diskol tutvusin mehega,kellle jaoks see oli armastus minu vastu esimesest silmapilgust.1,5 aasta pärast sündis meie tütar.Mees oli õnnelik,samal ajal ta hakkas aktivselt tegeleda oma tööga ja spordiga.Kodutöö jai minu õlgadele.Väga toetasin oma meest,muidugi oli raske üksinda olla,aga mees oli rahul ja mina leppisin sellega.Nagu vanasõna ütleb: naise maailm on kodu,mehe kodu on maailm.Aga mida kaugele elu läks,seda rohkem tundsin,et mulle ei meeldi oma elu,ma ei armasta ise ennast.Mulle ei meeldi töökoht,mull ei ole sõpru,mul ei ole enda jaoks aega ja raha,sest mu mees on alati ära.Tal on vaja teha seda,teist ja kolmandat.Ja kui ma teist korda rasedaks jäin,ma ei näinud,et ta oleks õnnelik.Tundsin,et midagi on valesti, ma olin stressis, terviseprobleemid,aga mees ei küsinud,kuidas mu tervis on,kuidas mu tuju on,füüsilises kontaktis olime harva.Kõik see viis selleni,et laps oli enneaegne,olin temaga kuu aega Tallinna haiglas ja siiamani arstid jalgivad ta.Mehe karjaar oli väga edukas,ta õppib kõrgkoolis,tegeleb seltsiga ,proektidega ,mängudega,aga meie suhted läksid tagaplaanile.Kui ma küsisin ,mis meil omavahel on, ja äkki tal on keegi teine,siis ta vastas et vist on.Nad on koos töötanud 2-aastat,neil on ühised tööd ja huvid,see naine on 10-aastat noorem ,vallaline.Oskas õigel ajal õiget nuppu vajutada.Mees räägib,et see on tema jaoks õige armastus,et minu vastu ta ei tunne midagi(?)Mina ise nuputasin kes see naine on ja tema käis minu juures ja ütles,et alguses ei tahtnud pere lõhkuda,aga hiljem nad jõudsid voodisse ja tunneb ennast süüdi.mees ei olnud kindel kas läheb minema või mitte,aga kuna kõik tuli välja,tal ei olnud muud valikut kui lahkuda meie juurest.Praegu ta üürib korterit,tema uus naine töötab 100km.kaugusel,kohtuvad vist ainult nädalavahetusel.Nüüd kolme kuu pärast mees tunnistas,et väga kiirustas väga kahetseb,et ta ära läks,ei taha ilma meie toetuseta elada ja ei suuda enam midagi saavutada ta on süüdi ja tal on häbi.Ei ole ta õnnelik,ei saa elu nautida kuna meil on raske elu.Soovib meid aidata,aga mina olen tige ta peale ja ei soovi midagi enam temast teada.Kõige suurem mure minu jaoks:ma olen armukade.Püüan mitte mõelda temast,paar päeva oskan seda teha ja ,siis jälle tuleb armukadedus esiplaanile.Ta pakub abi ja soovib suhelda meiega,ma ei luba.Miks ta peab elu nautima?Las ta ka kannatab tema.Iga kuu annab meile raha ja meie vaikselt juba leppisime sellega,et ta ei ela koos meiega.Poeg ei tea temast midagi,tütar arvab,et jutuajamisest vähe kasu.Kui ta tuleks tagasi, siis ta oleks nõus temaga suhelda.Ja veel üks põhjus,miks ma ei luba meiega suhelda:ma arvan ta ükskord kolib meie linnast naise juurde.Ja siis me kaotame teda jälle.Mille jaoks seda valu uuesti tundma?Peale seda kui ta tunnistas,et ta kiirustas,ma otsustasin ta ikkagi koju kutsuda,andsin talle aega mõtlemiseks ja ütlesin,et muidugi ta võib seda teha ka või aasta pärast.Tema ütles,et ei tule .Miks?Vastust ei tulnud.Ma arvan ,et ta ei taha tema jaoks paha inimene olla,ta ei suuda nii ruttu lõpetada nende suhet.Ja ma arvan,et ta on ikkagi rahul oma eluga.Kõik soovivad,et ma oleks hea tujuga,küsiksin kuidas tal läheb,lubaks lastega olla,aga kas on mõtet?Kas tal on nii häbi tagasi tulla?Ta arvab,et ma ei suuda talle andestada ja meil ei tule midagi välja.Ma ise ei tea midagi.See ei ole see inimene keda ma tundsin.Ja veel üks asi:tuli välja,et tal varem olid ka teised naised,kellega ta oli lihtsalt voodis,aga ta varjas ennast ja valetas mulle.Võib-olla tõesti,kui me suhtleks,siis ta süda sulaks ära ja...
28,05,2006
|
