tere
ei teagi, kuidas seda alustada, pole varem kuhugi kirjutanud. sattusin siia foorumisse ning võib olla kirjutaks ühe loo ning ootaks just naistelt vastuseid, kuna nemad mõistavad ehk suhetes tekkivaid lahkhelisid isegi paremini.olen 25a, selja taga on 2 pikemat suhet, seega peaks olema tehtud ka piisavalt vigu, et mõista, mida olen valesti teinud ja mida mitte. praegu on ligi pool aastat kestnud suhe naisega, kes võiks jääda minu ellu ka pikemalt, seda tunnen ma enda sees ning pealegi on ta rase teist kuud, seega vastutus ning suhtele pöötatav tähelepanu vajadus minu arust kahekordne. mulle on öeldud varemalt, et olen kohati kinnine ja vahel jonnakas inimene ning olen ise ka ajapikku mõistnud, et selline karmi ja kinnise mehe mängimine ei vii kuhugi. AGA ometigi tekib hetki, mil tunnen nt, et vastaspoolel on midagi viga ja ta nagu oleks pahane millegipärast või lihtsalt kuidagi eemal. vot see on koht, mida ma veel ei mõista, aga tean, et naised tihtilugu ei väljenda ehk omi mõtteid ja ootavad, et mees mõistaks sõnadeta. kui siis küsida, et kas on midagi valesti, siis ju seda ei öelda. täna tekkis jälle probleem, kuna naine oli kuidagi kauge ja muutus ükskkõikseks. see solvas mind ning pakkusin välja, et lähen siis õe ja õemehe juurde, mõttes plaanisin vaadata, kuidas ta reageerib sellele. aga ei öeldud midagi ja ei tehtud teist nägugi.see solvas veelgi enam. lõpuks tekkiski äge tüli, mina jonni täis ja solvunudning kogu teema morjendas mõlemat.
ok. point ehk põhiline, kuidas võiks mees käituda, kui naine ei näita nt välja omi mõtteid, küll aga avaldab need siis, kui tüli on juba äge ? südames tean, et armastan teda ja tema armastab ka mind ning olgem ausad, tülid ja arusaamatused ei meeldi kellelegi ning need teevad haiget ju mõlemale. aga ega vist päris vältida neid ka saa ? meie kõigi iseloomud on ju erinevad ja see võib põhjustada ka tihti lahkarvamusi nt. aga ei saagi ju loota, et kusagil on see nn muinasjutust pärit ja kasutamist leidev fraas---see õige---.
olgu, võib olla tuli see jutt pikk ja keeruline ja kui keegi nii arvab, siis ootaks pigem soovitusi, mida võiks kasutada suhtes, et hoida ära lahkarvamusi ja võimalikke tülisid. eks kõigil ole mõni nipp. kirjutage ja arutame ehk sel teemal veel edasi.
Tere, proovin teile vastata nii, kuidas mina mõtleksin, kui oleksin samas tujus nagu teie naine. (Tuli vist väga keeruline lause, aga saate aru küll). Esiteks - teie naine on ju rase ja sellega tekib tal ka igasuguseid tujusid ja mõttes olekuid. Saage aru, äkki ta mõtleb tulevasele lapsele või muretseb, kas kõik on ikka korras. Vahest naine ei ootagi, et te temalt küsite, kas midagi on korrast ära. Sest, kui isegi on, siis ei tule õiged sõnad kohe kuidagi välja. Ta tahaks lihtsalt üht kallit, ilma sõnadete ja küsimusteta. Võiksite teda üllatada lilledega, see sulatab alati naise südame. Ütelge talle tihedamini, et armastate teda ja teie tulevast last. Katsuge tema kõhtu ja rääkige lapsega. Mina ootasin seda kõike ka oma mehelt, aga tema oli suht ükskõikne. Aga ma niiiii tahtsin, et ta hooliks minust rohkem. Mul endal on kaks last. Minu puhul mõjub veel see, et kui asi läheb juba kõvaks sõnelemiseks, siis kuskil hinge põhjas ootan ma, et mees lõpetaks esimesena (teate ju küll, et naistel on alati õigus ja mees peab esimesena alla andma - see oli ju muidugi nali, aga mina lihtsalt ootan seda) ja tuleks ning võtaks mul kõvasti ümbert kinni ja ütleks, et aga ma ikkagi armastan sind. Edu teile, järgmise korrani!
Mulle tundub, et sinu naine on sarnane minu mehega ja mina jälle pigem sinu endaga, teemaalgataja. Ka minu mees vaikib kangekaelselt, kui küsin, kas midagi on halvasti ja ometi on ju näha igast tema ihurakust, et miski teda häirib. Nüüd, pärast 8-t kooseluaastat ja kaht last, olen selgeks saanud selle, et küsida, mis viga on, saab alles siis, kui elekter on õhust kadunud. Kui näen, et mees on turris, kallistan teda ja näitan talle välja, et ma temast väga palju hoolin. Räägin temaga mõnel huvitaval kuid vähemolulisel teemal (näiteks, mida tegi päeval meie 10-kuune poeg vahvat) ja siis, kui jää on sulanud, ütlen, midagi sellist, et "ma näen, et sul on miskit südamel. Kas tahaksid seda minuga jagada?" Tavaliselt tuleb sellele vastuseks eitus, kuid kui ma olen talle ära põhjendanud, et ma ei saa ju tema heaks midagi teha, kui ma ei tea, mis viga, siis koorub lõpuks ka tõde välja. Ja vahel jääbki see "probleem" välja ütlemata. Põhjenduseks toob kaasa, et tal tegelikult häbi öelda, kui nõmeda asja pärast tal tuju rikutud sai. Ja las ollagi siis see vaid talle endale teadmiseks.
Ka minul on tihti nii, et pahandan mõne tühise asja pärast ja ei taha seda tegelikult välja öelda, kuid turris olen siiski, siis ootan ka oma mehelt lihtsalt mõistmist ja natuke rohkem tähelepanu, et jälle heas tujus olla. Äkki ka sinu naine on selline.
Ja veel - minu nõudmised oma abikaasale olid väga suures osas kõrgendatud mõlema raseduse ajal. Miskipärast tundsin end siis tihti kaitsetu ja jõuetuna, solvusin iga asja peale ja ootasin, et ta mu soove silmist loeks. TUnnistan, et see oli meile väga raske aeg, minu jonnimiste pärast, kuid saime sellest üle. Nüüd oleme sellest tihti rääkinud ja mõistnud, et järgmine kord (küll ilmselt alles 10 aasta pärast või nii) üritame teineteist sel ajal rohkem toetada ja mõista ning mees on lubanud, et selleks ajaks võtab ka tema oma töökoormuse natuke väiksemaks, et ma ei tunneks, et rasedus on vaid mnu pärusmaa. Lapse saame me ju mõlemad.
Nagu kirjast selgub, tundub teile vahel, et partneril on midagi viga, nagu oleks pahane. Kui aga proovite selgust saada ja mõista toimuvat, ei anna see tulemust, pigem näib naine kauge ja ükskõiksena. See omakorda solvab teid – soovite suhet parandada ja selgust saada, kuid tulemuseks on hoopis tüli. Teie hoolivus suhete ja tuleviku pärast on hea eeldus vastastikuseks mõistmiseks ja lahkarvamuste lahendamiseks. Mõistate, et inimesed on erinevad ja sellest tulenevad erinevad arvamused. Oluline pole mitte vältida lahkarvamusi, vaid oskus toime tulla konfliktidega ilma teist solvamata ja ise haiget saamata.
Küsite, kuidas käituda, kui naine ei väljenda oma mõtteid, kui midagi välja ütleb, siis alles tüli käigus.
Tõepoolest sõnadeta mõistmist saavutada on keeruline. Selleks, et suhe oleks avatud, tuleb ise oma mõtteid ja vajadusi väljendada ja julgustada ka partnerit seda tegema. Kui partner end avab oma kõhklusi ja muret, on oluline väljendada oma hoolivust ja valmisolekut partner lõpuni ära kuulata, ka siis kui me näeme asju teisiti. Sageli võib juhtuda, et kuulates on raske aktsepteerida teise arvamusi, vahel tahame kohe ennast õigustada ja vastu vaielda.
Kui oma mõtteid ja vajadusi väljendame, on oluline rääkida enda nimel (mina-keeles) ja tõepoolest, mitte eeldada, et teine peab mõistma meid poolelt sõnalt.
Hea algus jutuajamisteks ja lahkarvamustes selguse saamiseks on näiteks rääkida, mis teis endas toimub, näiteks: ma hoolin sinust ja meie tulevasest lapsest; ma olen mures meie suhete pärast; ma olen segaduses, kui sa vaikid ja ma ei saa aru mis meie vahel toimub; ma tahan sinu mõtetest rohkem osa saada; ma saan haiget ja olen hirmul meie tuleviku pärast, kui me tülitseme, aga ei lepi ning oma suhetest ei räägi; ma vajan kindlustunnet, et meie tunded on vastastikused jne.
Kõike seda väljendada, mis teis toimub ja mis on ehe ja siiras, loob aluse, et ka teie partner soovib end avada.
Teil on suurepärane eeldus toreda suhte jätkumiseks, see on armastus. Oluline on seda kindlasti väljendada (partner ei pruugi seda silmist lugeda, eriti kui on tülitsetud).
Kirjutate, et ootate last. See on suur muutus teile mõlemale ja seejuures muudab teid oma suhetes eriti tundlikuks. Naisele on see suur kohanemisaeg, ka emotsionaalselt on see pingeline aeg, mõistmise ja turvalisuse vajadus eriti suur. Meeleolu kõikumised ja ärrituvus on sageli kaasnevad nähtused. Kindlasti vajab ta samuti kindlust teie omavahelistes suhetes ja tulevikus üldse. Hea on kui ta saab väljendada ka oma kõhklusi, kui neid on, samuti segadust – täiesti loomulik on see, et kahtlema hakatakse oma valmisolekus peret luua, emaks saada, vahel tuleb loobuda millestki jne. Palju segaseid mõtteid ja tundeid vajavad selgust. Samuti on naisel oluline teada, kuidas teie tulevikku näete, end tulevase isa rollis tunnete, mida see teie jaoks tähendab jne.
Sellel kaunil ajal, milleks on lapse ootamine, on oluline teie suhe teineteisega, selle emotsionaalne lähedus ja usaldus.
Selleks toredaid koosolemisi teile.