Minu väga hea sõbranna,(oleme sõbrad kooliajast,juba 27 aastat,)on sügavas depressioonis-tal on tekkinud ärevushäired-südamekloppimine,ta ei maga enam ööseti,ta ei suhtle mitte kellegagi,ei käi nädalate viisi kodunt väljas.Kardan,et ta mõtleb juba enesetapust.Neil on 3 last-18,14 ja 4.Mees töötab laeval,on nädala tööl ja nädala kodus,minu sõbranna on kodune.Ta pole töötanud esimese lapse sünnist saati.Nad elavad väikeses linnas.Ta sõltub oma mehest,sest oma raha tal pole.Soovitasin tal tööd otsida,kuid ta on vastu-laps pidavat olema liiga väike,kodused tööd vajavad tegemist jne.Mul on mure tema pärast,kuidas saaksin teda aidata,mida talle soovitada ja nii,et ta soovituse ka vastu võtaks.Mõistan ka meest,kes on pikki aastaid olnud ainus rahateenija peres,naine ei ole väikelinnast juba ligi 10 aastat väljas käinud,keeldub tulemast seltskonda.Nüüd on mehel kõrvalsuhe kellegagi laevalt,käib veel vähem kodus ja muidugi on terav rahaprobleem.
Püüangi seda teha,kuid telefoni teel on see raske.Elan 180 km eemal ja olen väikese 4-kuuse lapsega kodus,tahaksin sõita tema juurde,kuid nii väike ei pea seda sõitu vastu ja siis tuleb mul seal olles ainult oma väikest kussutada,selleasemel et sõbrannat lohutada.Kutsusin teda enda poole ,kuid ta keeldus.Ta pole juba ammu-ammu kusagil käinud kodulinnast kaugemal.Kui käisin aasta tagasi seal külas,siis mängis oma väikeseima lapsega ja rääkis pudikeeles.See oli nii masendav pilt.Nüüd on tal iga vastus-ma olen niiii haige.Ja see väike laps on üks viril põnn,koguaeg ema sabast kinni,kui keegi võõras tuleb,hakkab nutma,karjub,läheb täiesti endast välja.4 aastane vajaks juba kollektiivi,kuid last ei viida kuhugi teiste sekka.Soovitasin käia lasteaias mängutunnis kord nädalas,kuid sõbranna väitis,et seal käivad ju lollakad,et kõik nende väikelinna noored emad on pooletoobised,kasvatajad nõmedad,matsid jne.Enesehaletsus läbisegi üleväärsustundega.Raske on,aga püüan midagi veel välja mõelda.Ehk on kellelgi mõni idee pakkada.
Tere!
Olete sõbranna probleemist õigesti aru saanud. Tundub, et palju asju on veel selgusetud. Ei tea, kas abikaasal on abieluväline suhe seal laeva peal. Kuidas nende kooselu siiani on kulgenud? See on peresuhete küsimus, mida peaks kindlasti arutama koos spetsialistiga.
Esmalt on vaja aga oma sõbrannat veenda abi otsima kasvõi perearstilt, sest väikelinnas ei tarvitse kohe psühholoogi või psühhiaatri abi saada. Perearst hindab depressiooni sügavuse ja määrab ravi. Tundub, et ilma ravita sellest olukorrast väljuda ei ole võimalik. Ravimid aitavad halbu tundeid leevendada. Sellega koos on vaja kindlasti psühhoteraapia seansse, et aidata sõbrannat edasi toime tulema.
Hetkel võib tunduda depressioonis inimesele, et elu on kokku varisenud. Seda on aga võimalik uuesti üles ehitada. Eelkõige aga vajab sõbranna psühhoterapeutilist abi. Seni kuni ta selleni jõuab olge Teie tema jaoks olemas, et ta saaks lihtsalt rääkida oma tunnetest ja hirmudest.
