ma ei teagi kuhu pöörduda oma murega.
Oleme koos olnud 2 aastat,mul oli eelnevast kooselust pisike laps, mees alguses võttis lapse omaks hoidis teda väga,nüüd on asi nii et mees "sebib" internetis võõraid naisi,suhtlusportaalises,sealt edasi lisab msni ja siis juba küsib tel nreid. räägib kõigile et meil tuleb teine laps aga esimene pole tema oma- tema võttis lapsega naise.minu jaoks on see ebameeldiv, samamoodi räägib oma sõbrannadele et mina "debiilitsen" (see siis tähendab järjekordset vaidlust kodus - kui ma näiteks ütlen et ma ei taha et ta jooks - mees käib kaugel tööl on harva kodus ja sellest vähesestki veedab enamus aega sõprade ja sõbrannadega - joob pidutseb ja kodus olles istub arvutis . kui julgen juttu teha probleemist,siis ütleb et mis ta peaks istuma koguaja kodus ja mul kintsu silitama.Pidevalt süüdistab et ma teda petvat. Ma olen viimast lõppu rase ja terve raseduse on see suhe selline olnud. Tülid algasid aasta tagasi kui ta flirtis minu nähes teise tüdrukuga ja ma segasin vahele, peale seda on ta mulle korduvalt täis peaga kallale tulnud,peksnud mind nii et pea on muhke täis ja silmad sinised.raseduse poole peal sain ka peksa,suvel viskas asju mulle vastu kõhtu nii et kõht oli sinine-käisin arstil-õnneks oli kõik korras. ma ei julge kellegile rääkida,ei julge - häbi on. pole ka kellegile rääkida- olen üksi võõras linnas , sugulasi ka pole.sõpradest rääkimatta.
viimasel ajal on hakkanud ka mu lapsele liiga tegema, et tõstab lapse õhku ja viskab lapse tema tuppa põrandale. tegu 3 aastase lapsega. nutan, lähen vahele ja saan ise peksa. pidevad süüdistused et mina olen süüdi ja et mina olen meie suhte ära rikkunud.ütleb et ma mingu närvi arstile.
Ei oska mitte midagi teha.Olen üdini õnnetu,kuhugi minna pole,mingit sissetulekut pole ja ta hõõrub seda mulle pidevalt nina-alla.
Perenõustaja ehk aitaks? aga kust sellist leida? ma olen tüdinud. olen korduvalt mõelnud et tapan ta unepealt ära,siis ta ei saa eal mulle ega mu lapsele liiga teha ,olen mõelnud et tapan ennast ära aga siis mõtlen alati oma lapsele..ma ei jõua taluda tema täispeaga peksmist ,tõukamist ja ähvardamist et tapab mu ära või et kui ütlen et lähme lahku ,me ei saa elada nii, siis ütleb et enne lööb mul kõik hambad välja siis on kindel et keegi mind enam ei taha.
ma ei ole kole,ma ei ole paks ja inetu.olen üritanud endast anda kõik et tema vaid rahul oleks,et meil oleks nii nagu varem suhe,kui me ei tülitsenud ega ta mind ei löönud.kõik probleemid algasid tema joomisega.alguses ei joonud ta üldse.Kas on probleem alkoholis,või ma tõesti üritan sellise mõtlemisega ennast säästa...
kui ta ära on tööl olen palju rahulikum,samas ma ju armastan ja ootan ja igatsen teda aga kui ta kodus on loen päevi et ta juba minema läheks ja enam haiget ei teeks...ta ütles et ma ise provotseerin teda...et ma olen ära teeninud selle et ta minuga nii käitub...kuhu ma pöörduma peaks??? Mõistus on otsas lihtsalt...
Minu arust on sul viimane aeg kodunt lahkuda, kui kuskile minna esialgu ei ole (vanemad?), siis naiste turvakodud (www.naisteabi.ee) aitavad ka - sinna saab helistada 24h, sest sinu edasine viibimine oma vägivaldse mehe juures on sinu, sündimata lapse ja 3-aastase jaoks ohtlik.
Kas te oma suhte korda saate või mitte, seda näitab aeg ja aitab ka ehk perenõustaja, ent sa pead praegu keskenduma sellele, et su lapsed oleksid kaitstud ja sina ise ka. Paki oma asjad ja tee minekut!
Teie kirjeldus oma mehest vastab täielikult keskmise vägivallatseja käitumismustrile – alkohol, löömine, süüdistused (oled ise süüdi, oled loll, midagi ei teeni, petad jne.). Vägivallatseja mängib naise ebakindlusele, kasutab ära tema abitut olekut. Mida kauem see kestab, seda enam hakkabki naine uskuma, et tema on süüdi, ta tunneb suurt häbi nii oma mehe kui iseenda pärast, poeb nurka, püüab olla nähtamatu ja kannatada kuni äärmuslikematel juhtudel muutuvad vigastused eluohtlikuks. Teie puhul on mängus ka lapsed ning näha on, et ka laste vastu käe tõstmine ei ole mehele probleemiks.
Ükski suhe ei toimi, kui puudub vastastikune austus. Emotsionaalse ja füüsilise vägivalla kasutajal puudub see teise inimese suhtes täielikult. Kuigi põhjuseks võib olla alkohol, ei tohi see olla vabanduseks. Et suhe toimima saada tuleb mehel ennast väga põhjalikult kätte võtta, samas ei ole näha, et ta mingitki vajadust selle järele hetkel tunneks. Võin paljude naiste kogemustest öelda, et ka teil puudub võim teda selles suunas mõjutada ükskõik kui palju te pingutate. Seega tuleks teil võimalikult kiiresti sellest keskkonnast lahkuda. Seda enam, et sündimas on laps, kes on eriti õrn, habras ja kaitsetu ning kellele vähimgi ägedam raputus võib eluohtlik olla. Seda kõike on kindlasti öelda lihtsam kui teha, kuid meil on olemas naiste varjupaigad, kust esimese hooga nõu ja abi saate. Tallinnas on võimalus saada tasuta psühholoogilise kriisinõustaja või perenõustaja abi Pärnu mnt. 9a (http://www.eluliin.ee/index.php?open=PERETERAAPIA&page=index). Usun, et abi on võimalik saada ka www.ohvriabi.ee. Seal saate rahulikult koos nõustajaga läbi mõelda, millised on teie võimalused ka selliste sissetulekute juures nagu teil praegu on.
Teie lastel on teid väga-väga vaja – hoolige endast, et teil jätkuks energiat, mida lastele jagada. Võtke julgus kokku ja avage endale ning lastele uks tulevikku.
Kulla õnnetu.Vägivalda nõrgema suhtes ei õigusta absoluutset mitte miski! Mees kes tõstab käe oma lapse ema ja laste vastu - see ei ole mees. Ükski normaalne isa ja mees ei tee seda. Lüüa lapseootel naist ja 3 aastast last - see on võigas ja jälk. Mõtle millist hirmu peab tundma sinu 3 aastane laps - ta ju mõistab kõike mis toimub. Kodu peab olema lastele turvaline ja soe koht - mitte koht kus hirmu ja valu tunda!!! Ja sina kui tema ema pakud talle nii ebaturvalist ja õudset kodu, sest ei suuda ühest mölakast lahti öelda, sest üksindus on sinu jaoks hullem??? Mõtle nüüd täiskasvanu kombel.
Ning ka laps sinu sees tajub kõike mis toimub - kõik sinu hirmud ja valu elab ka tema läbi. Kas arvad tõesti, et see õudus ei jäta laste psüühikale jälgi ? Midagi head ju selline elu neile ei paku.Millist elu neile soovid ? Elu koos psüühiliselt haige ja ohtliku nn isaga(kes ju sisimas ei hooli teist mitte kellegist- hooliv inimene ei käitu iial selliselt) või rahulik elu turvalises kodus koos terve emaga ? Võid kõikide teiste kogemusest õppust võtta - selline jätis ei muutu mitte iial. Keegi ei räägi seda kadedusest või lihtsalt näägutamisest, vaid sellepärast ei suudaksid endas leida jõudu minema minna ja laustada oma lastega turvalisemat elu.
Suhte alguse romantika ja hoolimine- see on sellistele jätistele vaid näitemäng - kuniks ohver on lõplikult tema käpa all. Siis avaldub inimese tõeline pale ja olemus. Aga sina rumaluke ikka ootad, et ta endiseks muutuks.Aga ta ei muutu heaks - sest ta pole seda mitte kunagi olnudki.Näitemängu oli vaja vaid sinu usalduse võitmiseks ja allutamiseks. See haige mees vajab vaid võimu kellegi üle. Tema jaoks on kõik nii kuis peab - kodu olemas, naine ka kasutamiseks alati valmis - kui see siis vastu hakkab - pekstakse julmalt vastupanu välja. Sa oled tema omand - mitte isiksus ja teine inimene keda armastada.Kahjuks ei tea selline jätis armastusest mitte midagi. Ta ei tunne neid tundeid mida normaalsed inimesed tunnevad. Ta on haige ja seda ei ravi. Kõik on teesklus, et saada mida vaja. Tema teeb mis tahab ja kellega tahab. See joomine - see esines raudselt enne kui sinuga kohtumist - lihtsalt esialgu hoiti ennast tagasi. Aga nii, kui rasedaks jäid ja tema mõistes täiesti temast sõltuvaks, nii näidati sulle seda meest, kes ta tegelikult on - tavapärane tundetu jõhkard.Väikene 3 aastane laps - kui teda võib peksta kui tuju tuleb, siis mis inimesest me räägime.Terve Inimene nii ei tee.Vaid psüühiliselt haige, sest nii ta saab näidata oma üleolekut sinust ja hirmu sinus veelgi suurendada. Sinu hirm ja alandus on tema rõõm. Mis armastusest sa räägid ? Sinu alandamine surendab tema silmis sinu sõltuvust temast - kogu see haige jutt kui nõme jne sina oled vaid teenib üht eesmärki - ta naudib sinu valu ja kannatusi. Kas tõesti armastav mees seda teeks ??? Tal on vaja vaid võimu sinu üle - vaid nii suudab see haige inimene ennast hästi tunda. Seega - saa nüüd üle oma valest valikust ja enesehaletsusest ning hakka mõtlema kui täiskasvanud naine ja peatselt kahe lapse EMA. Kuna see mees pole selgelt vaimselt terve, siis on sinu kohus ja vastutus oma lapsi tema eest kaitsta!!! Ütled ju isegi, et ilma meheta oled rahulikum. Kuid sa tunned hirmu üksi hakkama saamise ees. See on loomulik, aga seda ei tasu üle võimendada ja kogu elu maha kanda, sest sattusid ühe totaalse mölaka otsa. Mõtle nüüd rahulikult mis siis kõige hullem saab olla kui lahkud - rahaline seis - võta seda kui ajutist, varem või hiljem saad ikak tööle ja jalad alla. Lapse isadele nõua elatis läbi kohtu välja. Lisaks võta ka mehele teile lähenemiskeeld - ta on ohuks teie eludele.Seniks otsi ja kasuta ära iga abi.Ära enam ehita oma elu üles ühelegi mehele - see on alati liivaloss mis kaua ei püsi!!!Naine peab olema iseseisev, siis sellised haiged mehed neile ligi ei aja. Ühe haige inimese meelevallas hirmu ja valu tunda - kas see on etem üksindusest? Üksi oled ju juba niikuinii - vaevalt te koos minegid hobisid jagate, oma tundeid ja mõtteid ja maailmaasju arutate. Üksteise muresid kuulate ja toetust pakute. See ongi üksindus. Pealegi sa ju pole tõeliselt üksi - sul on lapsed.Kes vajavad oma ema armastust ja hoolitsust. Kuidas sa seda sellise mehe kõrval elades ja kannatades pakkuda suudad???Katkine inimene ei suudagi ja teeb nii pöördumatut kahju ka oma lastele.Ära riku ka nende elusid ära. Sest see vägivald sinu ja laste kallal ei lõppe mitte iial, kui sa selle haige värdja juurde jääd. Tahad sa sellist jubedat hirmu ja õudust oma laste ellu jätkuvalt? Endale ? Kas tõesti sa arvad, et elu sind ja lapsi vihkava mehega on parim mida saada võid? Armastav mees ei tõsta iial kätt oma naise ja laste vastu. Usu palun neid, kes seda teavad ja kogenud on. Ma ei tea millisest kodust ja keskkonnast sa pärit oled - aga vägivald ei kuulu normaalsete suhete hulka. Sest nagu juba eelnevalt mainiti - neis suhetes inimesed austavad üksteist ja tahavad üksteisele parimat.Kahjuks ole aus - sinu suhtes seda kõike ei ole ja ei saagi olla. Ükski maja ei püsi püsti, kui vundament on mäda. Ja teie suhe on nii mäda kui mäda.Oma laste emana, aga oled kohustatud neid kaitsma - kas tõesti on kolme aastasele kohane näha, et rase ema saab julmalt peksa, kui oma väikest last suure mehe eest kaitsma läheb???? Sinu asi kullake, pole seda õudust häbeneda - see pole sinu süü. Sa ei saa selle haige mehe eest ju vastutust kanda. Keegi ei saa - vaid tema ise.Ning kahjuks pole meist keegi kaitstud selliste haigete küüsi langemast. Anna endale see tehtud viga andeks ja paranda see kiirelt. Häbeneda on sul vaid edaspidi seda, et sa ei julgenud enda ja oma laste kaitseks midagi ette võtta. Koli ära sealt linnast - näiteks oma lapsepõlvekoju - kui see võimalik on. Kuskil ikka keegi hea sugulane või tuttav on. Ning kui tõesti esialgu lähedasi ei taha häbi pärast näha -OTSI KOHE ABI eelpool mainitud kohtadest. Vastutad ju sina enda ja oma laste elude eest.Ning ära arva, et teised inimesed sind hukka mõistavad - usu meid, enamik su normaalsetest tuttavatest - küsiks kohe - miks sa kulla inimene kohe ei rääkinud. Normaalne inimene tahab sellises olukorras vaid aidata.Mul omal on kolme aastane laps kodus ja usu mind mu süda tilguvb verd, kui ma loen seda, kuidas keegi haige värd täiesti kaitsetut last ründab ja oma lapseootel õrna naist peksab.Ma nutan ja tõsiselt.Minu pähe see ei mahu ja arvan, et ühegi terve mõistusega inimese pähe see ei mahu.Keegi ei arva, et sina või su lastest oleksite midagi sellist ära teeninud. Kaugel sellest - sellist jubedust ei saagi ära teenida. Ning pea meeles, sa armusid ju sellesse mehesse kes sinust ja lapsest hoolis - mitte sellesse kes teid jõhkralt peksab ja haiget teeb. Paraku oli see esmane mulje vale, seega tegelikult sa ju ei armasta seda haiget vägivallatsejat, vaid seda muljet mida ta suutis jätta.Ja siin on suur vahe sees.Mõtle selle üle - kaotada pole sul ära minnes mitte midagi - ainult võita! Raske saab see kõik olema, aga parema tuleviku nimel on see seda väärt.Mitte kellegil pole õigust teise tervist ja elu ohtu panna ja kahjustada - seda paraku su mees igapäevaselt ju teeb. Ka vaimne terror käib selle alla.Rasedale naisele kõhtu lüüa - no on ikka julmus ja samas ka argus.Endast nõrgemate kallal on küll kõva mees, aga kui teda omasugusega vastastikku panna, siis lööb raudselt põnnama. Ja sa arvad, et armastad sellist haledat jätist, kes suudab üle olla endast nõrgematest ? Paraku käib selline käitumine ka kriminaalse tegevuse alla. Nii, et kui leiad abi ja oled sellisest jubedast kohast lahkunud - tuleks selline jätis trellide taha saata. Ja alust selleks juba on mitmete paragrahvide läbi.
Oma raviarstile palun räägi samuti mis sinuga tehtud on.Nii teab arst veel sündimata lapsele suuremat tähelepanu pöörata ja ehk nii mõnegi jama ära hoida. Häbenema peab selles loos vaid mees, mitte mingil juhul sina !!! Nii käitudes näitad oma tõelist hoolimist lapsest, sest tema heaolu on sinu tunnetest sulle tähtsam. Sama kehtib ka sinu esimese lapse suhtes. Nii väikest last kõrgelt maha visates võib tekkida palju vigastusi mida esialgu ei näe, aga pärast on juba ehk hilja. Laste pärast palun - otsi abi ja räägi ausalt kuidas on.Nende elu ja tervis on ju ohus - ja tõsises.
Kahjuks aega tagasi ei pööra ja nüüd pead leidma endas jõudu enda ja laste turvalisuse eest võitlemisel. Asi on väga tõsine, kui juba mõtled sellise mehe tapmisest. Kas Harku naistevangla on tõesti parim koht lapsi kasvatada ? Ning tüdimus ja väsimus - need on organismi väljendused, et kulla naine võta midagi ette ja muuda oma ja laste elu normaalseks. Närviline, läbipekstud ja sügavalt õnnetu ema - kas tõesti soovid olla selline ema oma lastele ? Tõesti palun, kui teine ema - oma laste pärast, otsi koheselt abi. Olukordi kust välja tulla ei saa, neid pole olemas - on vaid tahtmine neist välja tulla.Palun leia see tahe endas üles!