vabandust, vajutasin ennist Enter .
Niisiis, oleme elukaaslasega koos olnud ainult 2 aastat, meil on väike tütar 4 kuune.Asi on nimelt selles, et alates lapse sünnist on kodune õhkkond ainult närviline olnud.
NImelt meeldib minu mehele nädalavahetusteti sõpradega alkoholi tarvitada ning mulle ei meeldi lapsega kaasas käija ja nii ma istungi kodus.Muiud n kõik korras, arved makstud, rabab tööl nagu jaksab ja kodus olles koristab jne.KUi aga natukenegi alkoholi joonud, siis läheb asi käest ära.Tema ei taha ilma oma sõpradeta minuga kuhugi minna alkoholi tarbimise ajal, ning mina ei taha ka nende ära joonud nägudega kuhugi minna.Alati lõppevad need olukorrad tülijdega ning viimane kord kasutas ta jõudu ning tõukas mind.Tavaliselt kui ma ütlen, et lõpeta ära, laps ju tunnetab, siis ta tavaliselt lõpetabki, kuid vimasel ajal ei ole ka see tähtis.Tema arvates on ta selle ära teeninud, kuna rabab koguaeg tööd ja kõik on tehtud.Aga mina ei taha ju koguaeg üksi olla.Tülid algavad ka pisiasjadest.Näiteks varem ei teinud ta sellest väljagi, kui ma päeva jooksul väga korrektselt koristada polnud jõudnud, nüüd aga küsib ta juba, mida sa teed siis terve päeva?
OLen üritanud koristada, kuid ma ei saa ju last lihtsalt karjuda lasta.Nüüd alles ütlesin talle, et eks mul mingi väike stress ikka ole, kuna mu juuksed kukuvad.Üritasin talle selgitada ka, et istun ju koguaeg kodus, nelja seina vahel ning kui sina koju tuled, pole ka tore õhkkond.selle stressi jutuga on ta nüüd mitu päeva nalja teinud, näiteks pesi hommikul enne tööd ise nõud ära ja siis pärast ütles, et sul stressi ei tekiks.MIna ka ei tea, selline tunne on, et ta absoluutselt ei austa mind, kuigi tema heidab mulle seda enda puhul ette.
Olen katsetanud ka nö. kohtingu värki, mille oleks ta mitte kohale tulemisega ära rikkunud.Õhtu lõpuks oli jälle kõik rikutud, kuna ta tõstis kõik tülitekitavad teemad esile.Selline tunne tekib, et ta tahabki tüli tekitada.Kui niimoodi jätkub, siis kõnnin ma ükspäev lihtsalt minema.Kardan, et ta ei tuleks isegi järgi mulle.
Võib-olla on pisut lohutav teada, et teie pere on oma arengus jõudmas uude etappi ning üleminekuaeg on enamike perede jaoks väga stressirohke, paljud läbivad päris kriisi. Ilmselt on pisitütar teie esimene laps ning kahest täiskasvanust koosnev pere on hiljuti muutunud kolmeliikmeliseks. Tütreke on küll väike, kuid tema mõju mõlema vanema elustiilile on väga suur. Naine on ennekõike ema (selle on emake loodus instinktide ja hormoonidega kenasti paika pannud), esikohal on laps. Mees tunneb end enamasti kõrvalejäetuna, ta ei saa enam elukaaslasega harjumuspärast eluviisi jätkata (N: ühised väljaskäigud, treeningud jms.), titaga askeldab ema. Tulemuseks ongi see, et naine on lapsega 24/7 nö. nelja seina vahel ja mees püüab leida endale muud tegevust. Abi on enamasti juba selle kõige teadvustamisest ja mõtlemisest, kuidas naine saaks meest rohkem kaasata ja tunnustada selle eest, mida ta igapäevaselt teeb ning kuidas võimaldada naisele aega ka iseenda ja oma hobide jaoks ning kuidas leida kõige selle juures veel aega ühisteks toredateks hetkedeks.
Te alustate oma kirja mehe alkoholitarvitamisest nädalavahetustel ning jõuate sujuvalt välja ilmselt kõige olulisemani - vastastikuse austuse puudumiseni. See on nagu haigusega - ilmnevate sümptomite (nädalavahetused sõpradega, igasugused närviajavad pisiasjad) tagant tuleb üles leida põhjused (N: austuse puudumine), enne kui on võimalik hakata haigust ravima.
Seega kõigepealt soovitan teil iseenda sisse vaadata ja aru saada, millised teie vajadused on hetkel rahuldamata. Et nendeni välja jõuda analüüsige olukordi, mis teid häirivad. Kui olete olukorra sõnastanud küsige endalt vähemalt 3 -5 korda järjest "miks?" (üks võimalik näide: mees küsib, miks ma pole koristanud. Miks see mind häirib? Ta ei saa üldse aru, et titaga kodus olemine ei tähenda diivanil lesimist. Miks see mind häirib? Sest minu tegevus ei lähe talle korda. Miks see mind häirib? Ma vajan mõistmist ja tunnustust, et hakkama saada.). Kui teil on olemas arusaam, millest teie puudust tunnete, siis saate kõigepealt ise mõelda, kuidas oma vajadusi paremini rahuldada (st. alati ei olegi vaja abikaasat kaasata!) - N: vajan rohkem suhtlemist - võimalik lahendus: käin titaga beebikoolis, külastan teisi tuttavaid titemammasid jms.
Järgmise sammuna on hea oma vajadustest ka abikaasale teada anda ning samas püüda aru saada ka tema vajadustest. Ta ei pruugi osata neid teile kohe tutvustada, kuid kasutades sarnast protsessi nagu iseenda puhul ja jättes kõrvale emotsioonid ning arvustamise, saate neile üheskoos jälile. Eriti oluline on siiras tahe teada saada, mis teda häirib ja neutraalsuse säilitamine. Ka kõik teised aktiivse kuulamise oskused kuluvad siin marjaks ära. Selline oma sügava sisemuse jagamine teineteisega suurendab juba iseenesest lähedust ning koostöötahet. Edasi tuleks juba üheskoos otsida lahendusi, kuidas elada nii, et mõlema vajadused oleksid võimalikult palju rahuldatud. Üks olulisemaid asju lapsega peres on aja võtmine mehe-naise suhte jaoks.
Mainin veel sedagi, et juuste väljalangemine on lapse 4-8 elukuul imetavate emade tavaline probleem. Imetamine on organismi nö. tühjaks tõmmanud. Abi on spetsiaalsete imetavatele emadele mõeldud vitamiinide söömisest, tervislikust toitumisest, sobivast juuksehooldusest ja loomulikult stressivabast elust.
Kannatlikkust ja positiivsust teile pereks kasvamisel!
