Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: kas teist korda õnnestuks

Külaline
Postitatud 06.07.2009 kell 12:54
tere

Minul on selline mure, et olen lahutatud 2 aastat. See oli minu poolne süü, kuna petsin teda. Meie suhtes 2 last, väiksem oli alles poole aastane kui lahutasime.
Hakkasin küll peatselt uue mehega koos elama, kuid endine elu ei lase vabaks. Pidevalt kahtlen kas see oli õige või vale ning pidevalt kahetsen, et lapsed ei saa normaalset pereelu ning kogu aeg ema-isaga koos olla.
Saan endise mehega hästi läbi ja suhtleb lastega pidevalt. Kui mul on mure pöördun tihti endise abikaasa poole. Kui elukaaslasega riiud siis lähen tema juurde. Elukaaslasele ei meeldi et nii tihedalt suhtleme ja häösti läbi saame, samuti läheb ta alati ära kui endine mees lastele midagi tooma tuleb või muud. Sõimes ta lapsele järgi lähe, kuna see pidi isa kohus olema ja tema sinna vahele ei torkgu, suuremaga toimetab rohkem. samuti häirib mind tihti see kui lastega riidleb.
Nüüdseks olen jõudnud sinna faasi, et palusin elukaaslaselt väikest hingetõmbe aega. Nii et saaksin järele mõelda mis mu tunnetes toimub.
Endine mees on mulle andestanud ja võiksime uuesti proovida. Ka minul on tema vastu tunded (vähemalt arvan nii) sest siiani ei suuda harjuda mõttega kui ta endale uue naise leiab.
Kahtlusi aga tekitab kas kaks inimest suudavad uuesti usalduse suhtes saada, kas see korduda ei või?, kuidas taastada suhted sõprade, sugulastega ja palju muid segaseid situatsioone.
Miks kunagi asi nii kaugele arenes, et me lahutasime on raske siiani mul tagant järgi välja selgitada. kas sünnitusjärgne periood, liiga suured kohustused, ei tea
Kas selline peremudel üldse saab enam toimida või on haavad liiga sügavad, et need kunagi kinni kasvaks.
A
Külaline
Postitatud 07.07.2009 kell 20:31
Sa kirjutasid, et lahutasite kuna petsid teda-seega küsimust, kas kaks inimest suudavad uuesti usalduse suhtes saada, kas see korduda ei või? saad sina ise sellele vastata. Kas sa petaksid uuesti meest? Kas mees on sulle selle hinges andestanud?
Kui ma õigesti mõistsin, siis sa ei ole veel enda sees välja selgitanud oma tunded, just neid, mida sa kinagi tundsid ja miks teie pere lagunes, et sa ei mõista isegi kas asi oli sünnitusjärgses perioodis, liiga suured kohustused jne.
Kõigeparem on tõesti mõni aeg üksi olla ja endas selgusele jõuda-ma muud ei oska soovida. Jaksu, jõudu ka muidugi ja kena suve!
Külaline
Külaline
Postitatud 08.07.2009 kell 15:12
Huvitav näitab et ühe korra vastatud ja ma ei näegi seda Sad
Külaline
Külaline
Postitatud 08.07.2009 kell 15:14
Nüüd nägin kui olin ka ise vastuse postitanud
Tänan vastamast, see väga keeruline ja raske aeg aga kuidagi peab üle elama ja selgusele jõudma
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 09.07.2009 kell 12:07

Vajate iseendas selgust ja vahel on tõesti parim teha suhtlemispaus, et teise pilguga toimunut näha. Näib, et olete olnud oma endise mehega emotsionaalset tihedamalt seotud ja see omakorda ei võimaldanud elukaaslasega lähedussuhet kujundada. Võimalik, et ta ei tundnudki end omaksvõetuna, ei tahtnud või ei saanud osaleda lastesse puutuvas ja seega polnudki ta justkui pereliige. Selle tühimiku täitis aga laste isa. Kõik see kokku võis olla segadust tekitav kõigile kolmele, lisaks ka lastele. Vahel on lapsed väga nutikad sellist olukorda ära kasutama. Ühe pere vanematel, isegi kui tegemist on kasuvanemaga, peaks oleme õigus osaleda laste kasvatamisel ja selleks on vajalik vastastikune toetus.
Parimal juhul on ikka elukaaslane see, kellega jagatakse oma igapäevaseid rõõme ja muresid ja ka neid probleeme, mis omavahel tekivad.
Teil aga kujunes teisiti ja see on mõtlemisaineks, kuidas edasi. Kes on see, kellega tunnete suuremat lähedust ja soovite seotust? Kui see on tõesti endine mees, siis kas teie suhe tugineb pigem vanemlikule seotusele või lähendab teid ka mees-naine suhe. Kuidas end tunnete naisena, kui olete kahekesi ja ei puuduta lastega seonduvaid teemasid? Mis teid siis seob? Vajaksite ilmselt rohkem aega kahekesi olemiseks, vaid teineteisele pühendudes, et selgust saada. Praegu on piisvalt teadmatust ja vastuseta küsimusi, garantiisid kooselu õnnestumiseks kindlasti pole.
Kui tõesti mõlemad soovite uuesti kooselu, siis ilmselt vajate ka vanades asjades selgust, mis varem teid lahutuseni viis ja mis peaks nüüd teisiti olema. Jagage laste isaga oma kõhklusi, kuulake ära tema arusaamad ja ootused. Selleks, et uuesti proovida, peaksite mõlemad seda tahtma ja teineteist usaldama. Ja see otsus, mida teete, on vaid teievaheline – sõbrad, sugulased, tuttavad pole alati parimad nõuandjad. Kui nad aga hoolivad teist, siis küllap ka aktsepteerivad mistahes otsust, mida teete ja millega ise rahule jääte.
Kas see vastus oli abistav?
Külaline
Külaline
Postitatud 09.07.2009 kell 14:18
Väga tänan vastamast. Aitas saada selgust just millistele küsimustele peaksin keskenduma, et lahendada kogu see suhetepundar. Sest peamine soov siiski tagada enda ja laste hingerahu ning turvatunne
Külaline
Külaline
Postitatud 16.07.2009 kell 11:53

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!