Pöördun teie poole oma murega.Olen väga kurb kuna lapse isa käitumine annab soovida.Laps on alles 4kuune(pole enam rinna peal) Kurvaks teeb ,et ta viimased kuu aega ei tegele lapsega ja käib väljas joomas ning sõpradega aega veetmas.Tuleb koju ainult magama ja minu kallal õiendama ,et ma ei tee mitte midagi.Kuigi ma kütan tuba,korista,käin koeraga väljas,tegelen lapsega,teen süüa ja neid kõiki tegevusi ei jõuagi ette lugeda.Ta ei käi isegi enam poes lapsele mähkmeid ja süüa ostmas.Tuleb koju kui rääkida üritan siis ignoneerib.Kui aga ikka räägin siis käratab kao minema või ole vait.Raske on sda taluda.Ta röögib ja taob käsi ja pead vastu seina endal lapse peale mõtlemata.Lapsel on see elu lausa põrgu Ma olen plaaninud ära minna ,aga ähvardab mind et nõuab last enda juurde 2nädalaks kuus.Seda ma ei tahaks.Ma ei taha ,et minu tibu eemal on.Ja lapse perekonnanime ta pole ka nõus ära muutma.Aga nii on tal vaata et veel mingid õigused mida mul pole.Kardan nii ja ei tea ega oska midagi teha.Nüüd tuleb veel oma õigusi nõudma ise ju käskis aborti teha ja ähvardas igate pidi.
Tänan abilistele!
Meelike Saarna vastas nupsu.ee keskkonnas järgmiselt:
Kirjelduse põhjal tundub olukord nii teile kui ka lapsele ohtlik.
Lahendus oleneb sellest, mis plaan on teil eluga suuremas mõõtmes. Kas loodate, et kunagi tulevad paremad ajad ka sellesse suhtesse ja elu hakkab vastama neile ootustele, mis teil elule on? Või tunnete pigem lootusetust ja suhet lõpetamast takistab ainult hirm?
Kui loodate, et ehk asjad paranevad, oleks vajalik plaanida põhjalikku jutuajamist mehega. Rääkida-kuulata saab siis, kui olete mõlemad rahulikus meeleolus ja tülid on kasvõi ajutiseltki tagaplaanile lükatud.
Mis on mehe joomise ja agressiivsuse põhjus? Milline osa tema eluviisis on teie omavahelisel suhtel? Kas teil on olnud ka paremaid päevi? Kui, siis kuidas see juhtus, et need otsa said? Nende küsimuste kaude ehk oleks võimalik jõuda lähemale sellele, kuidas teie kui paari tulevik välja võiks näha, millised on kummagi ootused ja kas ning mis osas on võimalik teha omavahelist koostööd seda ju paaris elamine suuresti nõuab.
Juhul, kui soovite aga suhet kindlasti lõpetada, siis ilmselt vajate kedagi abiks. Sotsiaaltöötajat, inimesi lastekaitseorganisatsioonist vms. Abi oleks kindlasti ka mõnest lähedasest inimesest, kellelt saate paluda toetust ja abi (ka peavarju): mõni sõbranna, lähisugulane, lapse vanaema keegi, kes teist tõeliselt hoolib ja mõistab.
Kohtulahendid ei too reeglina kaasa inimlikke ja toimivaid lahendeid suhetesse, need saavad sündida ainult inimeste vahel. Ent mõistagi on elus variante, kus ilma seadusesilmata ei saa.
Jah, eks pead mõtlema millist elu ise soovid ja millist oma lapsele.Kas selline elu rahuldab sind ? Oma mehe lapsikutest ähvardustest on igati tark mitte väga välja teha.Kui ehmud ja hakkad paluma jne -on see vesi tema veskile.Nii hoia ta sind enda kontrolli all.Kasutab ta seda lapse ära võtmise taktikat sellepärast, et teab -see sinu kõige õrnem koht ja lapse kaotamist sa kardad.Reaalselt ei usu, et ta viitsiks 2 nädalat 24/ 7 beebiga tegeleda.Mõtle nüüd ise -on see talle jõukohane ?Ähvardada, et oma tahtmist saada on üks asi - reaalselt seda ellu viia hoopis teine.Pealegi kui talle käib juba pragune vastutus oma pere ja lapse eest üle jõu ja mõistuse, siis mida ta üksinda lapsega peale hakkab? Normaalne mees ja isa peaks oma last ja naist igati hoidma ja kaitsma -mitte traumeerima oma hälbelise käitumisega.Ju ta siis pole suuteline täiskasvanud inimese kombel vastutust võtma ja kandma.Kõigist ei saa häid vanemaid.Sellest ka joomine ja sinu süüdistamine - sest tema silmis sina ja laps ta hea ja vaba elu ära rikkunud.Eriti kui ta soovis aborti.Kohtule peab ta ka selgust andma kuhu ta lapse kavatseb jätta kui sõpradega pidevalt joomas käib ? Vanaemade jt isikute abi pole argument.Kui tahab lapsega ise tegeleda 2 nädalat, siis peab seda ka tegema.Hakka parem tema halva käitumise kohta vaikselt reaalseid tõendeid koguma - aga hoia neid usaldusväärses kohas või usaldusisku käes.Kohtuga see asi, et midagi saada-pead suutma tõestada.Sama kehtib ka sinu mehe puhul.Tema senise käitumisega ta päris kindlalt kohtus soovitut tulemust ei saavuta-iga vähegi normaalne inimene ju küsiks otsustades endalt- millist mõju avaldab selline ebastabiilne ja vägivallatsev isa oma 4 kuusele veel areneva närvisüsteemiga lapsele ? Aus vastus on - väga halba.Ma tahaks eestis sellist kohtunikku näha, kes sellise inimese 2 nädlaks beebiga üksi jätab.kui elad korteris -siis saavad ka naabrid vajadusel tunnistada -et su mees alkohoolik, karjub ja märatseb ning kodurahu teil puudub sootuks jne.Iseasi muidugi kas naabrid tahavad seda teha jne aga see polegi esialgu oluline.Olulisem asjaolu on, et kahjuks pole teie kodu turvaline ja sobiv koht väikelapsele kasvamiseks ja arenemiseks.Igatahes kui otsustad lahkuda - otsi abi !Kui lähedastest pole abi, siis selleks on ka sotstöötajad, turvakodud jne jne
