Tegelikult ei ole mul väga pikka juttu rääkida, sest küsimus on lihtne - kas on veel kedagi, kes usub, et mees, kes magab ka teiste naistega armastab siiski üht naist või on see mingi järjekordne muinasjutt, mida mehed räägivad elukaaslastele, kellest nad mingil lollil põhjusel lahku ei taha minna (hirm haiget teha näiteks), kuid kellest neile ühe ja ainsa naisena ei piisa?
arvan, et sellisel puhul ei armasta mees naist või millegipärast kardab tõsist suhet. Ühte inimest armastada ja truu olla on võimalik, kui seda suhet ja inimest hinnaliseimaks pidada.
Lisan juurde ka väikese ääremärkuse, et küsin sellepärast, et teen hetkel otsust, kas paluda enda mehelt määramata ajaks pausi suhtes või mitte.
Pole kunagi olnud selline "must ja valge" tüüpi inimene ja kaalunud erinevaid võimalusi, aga samas käivad mõned asjad isegi üle mõistuse. On vist nii, et isegi kui see ON võimalik, siis minu jaoks ikkagi vastuvõetamatu.
Ega ta armasta, ta lihtsalt ei oska.Selline käitumine näitab ikkagi vaimset ebaküpsust ja seda, et tehakse vaid seda mis antud hetkel kasulikum.Selliseid troppe on kahjuks terve ilm täis.Ja üli raske, kui mitte võimatu on sellisest jobust enam lugu pidada.Tehku ta sii sedasi mis tahes, see suhe on hukule määratud varem või hiljem.Kui kapten on ikka nii loll ja meelega laeva karidele tüürib, siis milline tüürimees teda veel tõsiselt võtab?Kas luurele läheksid sellisega? Olgu eksimine nii inimlik kui tahes, aga on asju lihtslt mida ei tehta.Olgu siis põhjused millised iganes.Inimene peab suutma ennast kontrollida ja kui ei suuda, siis ongi tegu täiesti ebausaldusväärse mölakaga ja targem ongi see jama lõpetada.Milleks oma elu ühe mõttetu reeturiga solkida - seda pahna on niigi liiga palju.
Minu enda kurva loo puhul ongi kõige raskem temaga normaalselt suhelda -pigem kohtlen teda kui viimast kõntsa.Sest tänu oma idiootsuse esmaklassilisele demostratsioonile, on ta minetanud minu silmis igasuguse austuse.Poleks eales uskunud, et soovin talle halba ja kõike seda valu mida ta mulle teinud on.Et ka teda nii julmalt reedetaks.Ei pea ma elu sugugi must-valgeks samuti, aga ega kui keegi su toidu sisse sülitab, võid ju suhtuda sellesse kuidas tahes - aga toit on jäädavalt rikutud.Ja sellega ühes ka isu läinud ...
Praegu elame veel ühe katuse all, aga seda seni kuni saan pisikese juurest uuesti tööle.Igatahes mingit ühist tulevikku ma küll ei suuda temaga enam ette kujutada, ega plaane teha.Üldse talun teda tänu antidepressantidele ja lootusele, et ühel heal päeval tuleb ka minu ellu keegi ja ma suudan ja tahan jälle armastada ja armastatud olla.
Kusjuures mind ennast ei häiri otseselt truudusetu mees, vaid valetav mees. Viisakas oleks olnud kõike tema enda suust kuulda, mitte kolmandate allikate kaudu.
Enda egost mööda vaadates näen ma olukorda, kus inimene üritab iseendale valetada, peita seda, kes ta tegelikult on, eeldades et maailm vaatab teda viltu. See on argus, hirm, mida ma muidu ei paneks isegi pahaks kui inimene ise pidevalt ei kinnitaks, et temal on ümbritseva arvamusest suva ja ükskõik.
See on tunduvalt enam ebakindlust tekitav mõte, kui see, et ta kellegi teisega magab - seks on seks, aga teadmine, et su kaaslane on suuteline ja valmis sulle näkku valetama tekitab usaldamatuse tunde, millest mina küll ei oska, ega ka taha üle olla.
Täitsa hea on tegelikult teisi mõtteid lugeda ja siis ise sinna juurde mõelda/kirjutada, hingel hakkab kohe kergem.
Armastus ja truudus on mõisted, mille olemuse üle on filosofeeritud aastasadu. Ka selle üle, et kui seksitakse teiste inimestega, siis kas on võimalik, et neid ei armastata, vaid ikka on kusagil hoopis see keegi eriline, keda kõigele vaatamata armastatakse. Ja ühest vastust ei ole ikkagi.
See, milleni ollakse tänapäeval jõutud, on teadmine, et armastus, kuid eriti truudus on nö kokkuleppelised kontseptsioonid. Meie, inimesed, oleme mingil hetkel kokku leppinud, et kui on selline ja selline käitumine, siis mees armastab naist ja kui on nii ja nii, siis on mees truu. Ja oleme ka kokku leppinud millalgi ja nö pärandanud edasi teadmise, et kui mees ei ole truu, siis ta ei armasta naist, kellele ta peaks olema truu. Kuid keegi ei saa 100% kindlusega öelda, et reaalses maailmas ei võiks vastupidi olla.
Elu on näidanud, et tõesti võib olla nii, et mees elab koos naisega, keda tõesti väga ja väga armastab, kuid samal ajal on tal seksuaalsuhted erinevate naistega. See võib ühelt poolt tuleneda sellest, et inimeste käsitlus truudusest on erinev. Näiteks võib naise jaoks truudus tähendada monogaamset seksuaalpartnerlust, kuid mehe jaoks võib olla truuduse murdmisega tegemist siis kui seksib teiste naistega teatud asendites või kohtades või kui on armunud. Sama kehtib ka naiste puhul. Näiteks olen oma vastuvõtul kokku puutunud naistega, kes ütlevad, et nad ei murra truudust, sest nad ei suudel teist meest suule ja ei ole oraalses vahekorras. Teiseks või lisategurina võib arvesse tulla ka see, et seksuaalne rahuldatus on paljude teooriate kohaselt üks inimese baasvajadusi. Ja see, mis võib rahuldada (vahendid, poosid, kohad), võib partnerite jaoks olla väga erinev. Näiteks olen kohanud nii naisi kui mehi, kes väga armastavad oma partnerit, kuid on vahekorras teistega, sest neid nt rahuldab anaalseks või oraalseks või soovivad midagi muud sellist, mida kas ei julge oma partnerilt paluda või on kunagi märku andnud ja saanud aru, et see on partneri jaoks vastuvõtmatu. Tihtipeale jõutakse teiste seksuaalsuheteni, sest värskus püsisuhte seksuaalelust on kadunud. Sest nt ollakse alati samas kohas, samal viisil kõik käib justkui ühe ja sama stsenaariumi kohaselt. Ja siis võib olla nii, et kui muul viisil ei osata olukorraga toime tulla, leitaksegi vaheldust mujalt.
Kui naine leiab, et mees magab teistega, kuid ütleb et armastab endiselt naist, siis on minu soovitus omavahel rahulikult rääkida ja ka ise toimunu üle asjalikult ning rahulikult mõelda. Nt mõelda ja arutleda koos, mis on kummagi jaoks truudus. Mis on armastus. Ja mõista, millest tuleb see, et partner vajab paralleelselt seksuaalsuhteid teistega. Kui selgub, et arusaamad truudusest on kardinaalselt erinevad ja/või et see, mis mehe seksuaalseid vajadusi täielikult rahuldab, on naisele absoluutselt vastuvõetamatu, siis tasub naisel mõelda esmalt enda peale, mitte mehe muutmisele. Näiteks tasub endalt küsida, et nüüd kus ma tean, mida mu mees vajab ja tahab, millised on tema väärtused ja arusaamad ning need kõik on minu jaoks vastuvõetamatud, siis kas ma jaksan/tahan/suudan sellises püsisuhtes olla? Mida selline suhe minult võtab/nõuab/mida kaotan? Mida selline suhe mulle anda võiks? Mida annab ja mida kaotan sellega kui läheme lahku?
Sisukat mõtlemist teile, sest enda ja oma vajaduste eest hoolitsemine on midagi, mida kõige rohkem ja paremini saame ikka ise teha.
