Probleemi tuum on suhetes mehega - tunnen, et olen seisus, kus enam omal jõul hakkama ei saa. Hetkel on mehel juba pool aastat nö "keskeakriis" ja jälle petab mind.
Meie suhe on kestnud tõusude ja mõõnadega 11 aastat. Meil on 2,5-aastane poeg.
Kõik algas kaugsuhtega - tema Tallinnas ja mina Tartus õppimas. Koga meie suhte jooksul on tal olnud pidevalt armukesed. Kui kokku kolisime, jätkusid endised elukombed.
Ta teab, kuidas ma tema kõrvalhüpetesse suhtun. Kui olen teada saanud, et tal järjekordne armuke, siis varem ma täesti karjusin ja ütlesin kõik, mis ma temast arvan.
nüüd olen säilitanud täielikult külma kõhu ja asjades normaalsel toonil rääkinud. Olen olnud varasemalt vaikiv peale ülestunnistust maksimum 3 päeva, aga oleme alati ära leppinud. Kuigi vabandust ei ole ta kunagi palunud.
Kõige enam teeb haiget see, et ta valetab ja varjab.
oleme sel teemal ka korduvalt ja korduvalt rääkinud ja ta on isegi lubanud, et kui midagi juhtub (armuke), et ta ei hakka siis tagasi ajama ja tunnistab üles, aga ei. Ta alati loodab sellele, et ma ei jõua jälile ja ühel hetkel ehk vaibub see kõrvalsuhe ära.
Oleme ka lahus elanud. Kolisin välja. 2 nädala pärast käis juba ukse taga ja palus tagasi. Olime lahus kuskil 4 kuud, siis kolisime kokku ja mõnda aega oli kõik ok.
Aga seda haigust ikka välja ei ravi ja nii need armukese lood jätkusidki.
Nüüd on siis jälle järjekordne armuke - olen sellest aru saanud juba 7 kuud. Seekord on armuke Riias, kus ta tööasjus ikka kuus korra käib. Esialgu mõtlesin, et ma jätkan tavapärast elu ja ei näita talle, et tean. Lootsin ka, et ehk vaibub ära. See lootus oli aga asjata. Ta on niii armunud.
Ühel reedel, jaanuari algul, palus ta, et kas ta võib minna Riiga tennist mängima see tähendas seda, et mindi jälle armukese juurde.
Loomulikult ma ei seisnud käed puusas ees, aga südamest lootsin, et ta ehk ei lähe. Eksisin. Läks.
Tuli 2 päeva pärast tagasi. ma ei suhelnud temaga terve nädala. Järgmisel nädalal suhtlesin täpselt nii palju, kui hädapärast vaja oli. Seda kõike selleks, et väljendada oma pahameelt. Lootsin, et ta tuleb minuga rääkima või kasvõi vabandust paluma, aga ei, seda ei juhtunud.
Selle asemel saatis armuke ühel öösel sõnumi. Hommikul avastasin mehe telefonist ka mehe sõnumi armukesele eelmisest õhtust: Nurr, nurr, igatsen, nurr.
Jah, võib ju pahaks panna, et sobran teise telefonis, kuid kuidas ma siis tõestan, et tal on armuke?? kui ma midagi hakkan väitma,et sul armuke jne, siis ütleb ta alati, et ma eksin ja mul on elav fantaasia. Nii on see alati olnud ja on siiani.
Paar päeva tagasi võtsin siis ikkagi ise teema ette, et pisut asjasse selgust tuua. Püüdsin temaga rääkida ja aru saada, mis ta kavatsused on. Ei midagi. Ühtegi adekvaadset ja konstruktiivset ideed ei olnud.
Järgmisel õhtul võtsin teema taas üles. Ütlesin, et kuna ma ei näe, et ta teeks ühtegi sammu, et meie suhet pääasta, siis võtan lapse ja kolin välja. ultimaatum - kas meie või armuke.
Selle peale ütles mees, et ta ei saa sellist valikut teha.
Samas oli totaalselt selle vastu, et ma kolin välja koos lapsega.
Tahtis armukesega suhte lõpetamise osas mõtlemisaega 1 kuu! andsin nädala. Hiljem hakkasin mõtlema, et suhte lõpetamiseks on vaja 1 telefonikõnet, mis võtab maksimum 15 min aega. tema muidugi nii ei arvanud.
Lubas asja nädalaga korda ajada.
ühel päeval siis väitiski, et nüüd on lõpetatud. Mina muidugi ei uskunud, et tal see nii kiiresti õnnestus. Loomulikult oli mul õigus - kõik toimis endiselt edasi. Tema muidugi aina valetas ja püüdis mind rahustada, et see teema on lõpetatud ja ärgu ma nii palju muretsegu... valetas ja valetas ja valetas...
Nüüd on asjad arenenud nii palju edasi, et ma olen suutnud panna ta tunnistama, et suhe kestab.
Tema ütleb, et tal on keskea kriis ja ta armastab seda noort tüdrukut. Mulle on küll jäänud aga erinevatest allikatest mulje, et tüdruk hoiab temaga kontakti vaid raha pärast (mees teeb talle kingitusi ja maksab erinevateks asjadeks raha tibi nõudmisel). tegemist on noore modelliga. Mees ütleb, et temaga olles on nagu muinasjutt - kõik on nii kerge ja lihtne.
Tõstsin muidugi selle teema peale mehe korterist välja.
Tal on olnud 2 kuud aega, et olukorda lahendada, kuid ta ei ole endiselt seda kõrvalsuhet ära lõpetanud. Ta tahaks tagasi tulla meie juurde. Samas ei leia ta kuskil rahu. Ta tunneb füüsilist valu, kui ei saa sellele teisele naisele helistada. kui helistab, siis on jälle kõik ok.
Mina olen oma sõna öelnud - mingu ja saagu õnnelikuks.
Kõik ei ole aga nii lihtne - armuke ei ole oma selget seisukohta väljendanud ja tema armuavaldusete peale ka talle just sülle ei hüpanud.
Minu jaoks on mõistetamatu, miks ta ära ei otsusta, mis oma eluga edasi peale hakata. Selle tema mitteotsustamise tõttu kannatame ka meie - peame olema lapsega sellisel äraootaval seisukohal - kas ta tuleb nüüd tagasi või mitte.
Oleme sel teemal palju rääkinud, kuid mulle tundub, et tal on lihtsalt mugav - kõrvalsuhet ei pea veel ära lõpetama, mina olen ka kuskil olemas ja ootamas ning nii ta saabki oma elu edasi elada.
kui paneks ta ehk jälle ultimaatumi ette, et selleks kuupäevaks olgu asjad lahendatud või muidu tagasiteed ei ole - aga see vist tema puhul ka ei mõjuks - siiani pole mõjunud.
Keeruline lugu.
Ei tea mida teha - kas oodata, millal ta ise lõpuks suvatseb midagi ette võtta või tegutseda ise mingis suunas.
Loodan et ehk suudate mingigi idee anda...
Tänades,
Allu
Olete keerulises olukorras, pettunud ja kaotanud usalduse oma mehe vastu. Tõdete, et senised viisid olukorda lahendada (ultimaatumid, tunnistama sundimine, kooselu lõpetamine ja uuesti proovimine) pole mõjunud ning mehe kõrvalsuhted jätkuvad endistviisi. Küllap nii ongi, et tõestada proovimine, valede paljastamine ja fantaseerimises süüdistamised jms. ei lahenda usalduskriisi. Võib ka nii öelda, et Teie usaldust on korduvalt kuritarvitatud.
Kui sellised lood on toimunud juba suhete algusest peale ja kestnud aastaid, siis ilmselt on ka tagamaad kaugemal ja edasi on teie mõlema jaoks küsimus, mil määral olete valmis endasse sügavamalt vaatama ja leidma ühist soovi tõeliselt rahuldava suhte jätkamiseks. Kriisist väljatulekuks vajate suhetes olulist muutust, avatust ja suuremat lähedust.
Praegu juurdlete, kes ja mida peaks otsustama.
Teie peaksite iseendas selgust saama, millega nõustute ja millega mitte ning sellest tulenevalt otsustama. Praegu on mees saanud valida ja teie olete tal lasknud seda teha, st tal on olnud võimalik jätkata sama käitumismustrit. Kui see Teile ei sobi, siis pole mõtet ootama jääda, millal mees muutub, hakkab teisiti suhet nägema ja loob suhetes kindlustunde. Otsustage iseenda eest ja lähtudes oma väärtustest ja vajadustest. See milline teie suhe on, on ka teie vastutus.
Mõista seda, miks mees aastate jooksul korduvalt vajab suhteid teistega, vajab põhjalikumat süüvimist ja individuaalset lähenemist. Pakun mõtlemiseks üldistatult oletusi. Truudusetuse kaudu on võimalik vältida ja saavutada erinevaid asju: vältida tõelist lähedust, seotust kindla partneriga, vastutust suhteprobleemide lahendamise eest, aga ka kätte maksta, kellegi üle võimu saavutada, vähendada pingeid, ängistust jm. Usalduse ja truuduse teemaga seotud probleemide juured ulatuvad enamasti sügavamale kui esmapilgul näib, sageli on need lapsepõlvest alguse saanud suhetest vanematega, seotuse ja turvalisuse määrast, raskustes eristumisel vm. Nende mõistmine ja teadvustamine on pikk protsess.
Vastutust igaühe isiklike valikute eest ei saa ega tohi kelleltki ära võtta. Oluline on seejuures teadlikkus ja sügavam arusaamine, millest ollakse mõjutatud ja mis probleemi üritatakse iseendas lahendada. Mis täpselt on kujundanud teie suhteid ja mehe senist käitumist suhetes, on rakse oletada, kuid teadlikkus sellest on oluline, et jõuda muutusteni. Ilma põhjalikuma iseendasse vaatamiseta ja paariteraapiata võib suhete muutmine osutuda keeruliseks ja küllap ka ebatõenäoliseks.
Vahel aitab iseendas selgus luua ka väärtustele ja vajadustele tuginemine. Mis on tegelikult oluline teile endale, mida väärtustate suhetes see aitab otsustada, leida pidepunkte iseenda jaoks.
Nagu paljude keeruliste probleemidega toimetulekuks lahendusi otsides, nii ka truudusetuse korral, on oluline mõelda olukorrale vastutuse kaudu.
Suhte kvaliteet, rahulolu on partnerite mõlemapoolne vastutus, iseenda vajadusi tuleb tõsiselt võtta ja enda heaks midagi ette võtta ning samas olla hooliv partneri vajaduste suhtes. Seejuures ei saa me võtta vastutust teiste tunnete ja valikute eest. Nii ka kõrvalsuhete korral - ei teine naine, teatud asjaolud ega teie ei põhjusta truudusetust. Selle eest vastutab mees ise- Teie vastutate oma valikute eest, millega nõustute, millega mitte.
Vastutavad on mõlemad osapooled kui paarisuhtes end halvasti tunnevad. Kui üks lpartner lahendab pingelise suhteprobleemi truudusetuse kaudu, jääb ikka ainult tema valikuks.
Soovin Teile selgust iseendas ja häid valikuid!
Oh jah -lausa imetlusväärne kannatlikus, peab mainima.
Igaljuhul on sul viimane aeg hakata mõtlema enda heaolule - elu on selleks liiga lühike, et jagada seda inimestega kes sinust tõeliselt ei hooli ja pidevalt sulle haiget teevad.Oma ainust elu pole selliste peale mõtet raisata! Sellist kohtlemist pole keegi väärt.
Aga ausalt küsima pead ka endalt - miks oled lasknud endaga nii teha ? Alandada ennast ja kohelda end kui mingit asja ?St miks oled sellise kohtlemisega leppinud ?(Inimestega suheldakse -asju koheldakse.) Miks sa pole ennast kõrgemalt väärtustanud ? Kas sul on olnud hirm ? Või on sul madal enesehinnang? Millest see tuleneb? On sul suhtesõltuvus ? Haakud ka õlekõrre külge ? Miks sa ennast ei austa ? Hangi endale abi - ega enne on raske oma eluga edasi minna, kui pole teinud endas põhjalikku inventuuri - miks ja kuidas. Ja kuidas edasi minna ?Kerge see olema ei saa, aga peites jälle pea liiva alla - ei muutu midagi.Ja õnnelik olla saad vaid vabana jamadest mis sind seni painanud.
Eks sul tule nüüd ennast üles leida ja teadvustada millist elu tõeliselt soovid ja millist suhet.Hoia meeled avatud ja küll siis leiad ka oma õnne.AGA Anna endale AEGA - nii pikalt sellises ebaterves suhtes olla- toibumine saab pikk olema ja toimub tasapisi.Aga selliste suhete puhul nagu sinu senine kooselu -on õudne lõpp palju etem, kui lõputa õudus.
Uskuda ja loota, et su mees muutub, on ülim naiivsus - tal pole seda vaja olnud.Tegelikult oled sa ju tema käitumist aksepteerinud ( vähemalt nii ta oma sisemas vist mõtleb ja selle järgi ka käitub -ah küll jälle andeks saan jne sest tema jaoks pole piisavalt trastilist elu muutust toimunud, et ennast muutma hakata - mesijuttu mõistavad kõik ajada, kuid käituda hoolivalt ja armastavalt -selleks on vaja ka sisemiselt nii tunda ja mõelda .Kui tegudes ei väljendu see ilusjutt ja lubadused -pole inimene neid kunagi ka tõsiselt võtnud.Tõsist lubadust on väga raske anda - kui tead, et tuleb ka täita.Niisma juttu aga on lihtne rääkida - et ah küll laabub kuidagi see asi.No aga ei laabu -uusi ahvatlusi on alati.Ja kui väärikus ja hoolimine puudub - polegi midagi muud tarka oodata.Ta lihtsalt suudab mõelda vaid iseendale.Ja sinust nö kinnihoidmine - see on ka vaid tema enda pärast -miskil haigel moel ta sind vajab.Aga mitte selleks, et sulle oma armastust pakkuda, vaid, et sina teda armastaksid.Seega mis jääb sulle ? ikka murtud süda.Ta lihtsalt ei oska ja suuda armastada.Ja ehk ta ei teagi mis õige armastus on .Kuid seda ei saa sina talle õpetada, kui ta õppida ei taha.Ja kui inimene ei tunneta tõsist ja sisemist vajadust ennast muuta - ei juhtu midagi.Truudus on otsus, mitte juhuse puudus.Teisega voodisse ei minda ennast ja oma keha jagama, sest lihtsalt nii juhtus - seda ikka tehakse meelega - ja enamjaolt heameelega.Seega jutud eksitustest jmt jamast on vaid hale eneseõigustus.Ning kuni su mees ise hakka endaga tõsiselt ja professionaalide abiga tegelema - ei ole põhjust teda usaldada.Ta on nagu jonniv laps -sealt tuleb vaid see mis parasjagu pähe tuleb ja paraku ilma vastutuseta oma tegude eest.Usaldada aga vastutustundetut on mõttetu ja ennast hävitav.Aga oled olnud tubli ja teinud selle esimese sammu - läinud lahku. Nüüd aga pole mõtet ka enam tema järgi oodata - oled juba niigi palju aega talle andnud -isegi liiga palju, et olla tõsiselt võetav.Nüüd on sul vaja oma eluga edasi minna.See on parim mida esialgu enda ja lapse jaoks teha saad.Las asi klaarub vähe pikemalt - see teeb teile mõlemile kasu. Ravi oma haavatud hinge ja pühendu kõigele muule, aga mitte temale. näita talle, et suudad väga hästi ka temata elada.seni ta on ju näinud vaid seda, et sa ei suuda.Tõesta siis vastupidist.Suhtes ei tohi olla sellepärast, et ei suuda kellegita olla vaid ikka sellepärast, et tahad lihtsalt olla.Ja selles on vahe.Seniks pea püsti ja naudi elu.Luba ka endale kevadisi vallatusi jne.Otsi uusi sõpru või vanad üles - katsu elada täisväärtuslikult.Ära vaid kohe uude suhtesse torma - see ei aita sul ennast leida.Aga seda sa tegema pead, kui tahad edaspidi terveid suhteid ja õnnelikumat suhet.Sai nüüd küll pikk tiraad -aga ehk leiad mõtteteri.
see tähendas seda, et mindi jälle armukese juurde.