Meie kooselus on suuri probleeme just igapäevase suhtlusega.
Tülitseme lausa iga päev. Tülid lõpevad karjumisega ja minema kõndimisega. Koos oleme olnud 4 aastat ja tundub, et mida aeg edasi, seda hullemaks läheb. Tülid tulevad pisiasjadest.
Nt. nihutasime kappi, sealt tagant paistsid suured tolmurullid, mees ütles mulle vihaselt:"ära vahi niipalju telekat, korista siis midagi!" Mina hakkasin ennast õigustama, et ma ei vaata üldse palju telekat ja ma ju koristan, lihtsalt seda kappi ei olnud liigutatud. Mees läks ainult vihasemaks, peksis rusikatega mööblit ja karjus, et "kao välja siit!".
Hästi tihti lõppevad tülid minu nutmisega ja mehe vihaselt oma toas istumisega. Ka minu nutmine ärritab teda, ütleb et ei jõua seda kisa kuulata ja nimetab mind hullumeelseks.
Hiljuti keeras söögilaua vihaga ümber, sest õigustasin end ühes asjas. Viimasel ajal kuulen väga tihti lauseid: "jää vait!, ära vaidle!, see ei ole sinu asi!, jäta mind rahule!, kasi välja!" On ka füüsiliselt mind toast välja kiskunud ja ukse lukku pannud.
Iga kord kui ta vihane on, tahaksin ma teda kuidagi maha rahustada, aga iga mu sõna teeb asja ainult hullemaks, sest ta karjub mulle: "jää vait, kasi siit minema!" Ainuke võimalus ongi mul välja kõndida, aga see ei lahenda probleeme, see ainult matab pinged korraks maha, et järgmine päev uuesti plahvatada. Me ei oska nii tülitseda, et mingi kompromisslahend tekiks.
Tunnen, et minu eneseõigustamine ajab teda vihale ja paneb karjuma. Aga kui ma midagi vastu ei ütle, võtab ta seda kui vaikimist tema vastu ja on vihane edasi.
Ajapikku tunnen, et olen muutunud ise ka kergesti ärrituvaks inimeseks ja ei suuda rahulikuks jääda, kui mind sõnadega rünnatakse. Kuidas säilitada tülide käigus nn. kaine meel ja vältida ülekuumenemist? Kuidas meest maha rahustada? Kuidas "hästi" tülitseda?
Sellest, kuidas hästi tülitseda on mitmeid raamatuidki kirjutatud. Peamiselt kirjeldatakse nendes raamatutes kahte põhilist oskust kuulamist ja oma vajaduste/tunnete sõnastamist. Konflikti ajal, kui tunded on tugevad, kipuvad inimesed üksteist vääriti mõistma. Parim kuldreegel konflikti olijatele on nn Rogersi reegel: Iga inimene võib enda eest rääkida alles siis kui ta on eelnevalt eelmise kõneleja mõtted ja tunded täpselt ümbersõnastanud nii, et kõneleja sellega rahule jääb.
Kuulamisel ja kuulmisel on suur erinevus. Kuulmine piltlikult öeldes on see, et ma kuulen oma kõrva abil, et teine inimene teeb häält. Kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ideede või ettepanekute s i s u , nende t ä h e n d u s t selle inimese jaoks ja tema tundeid nende mõtetega seoses. Uurida, täpsustada teise inimese mõtet ja mitte kiirustada oma mõtte väljendamisega.
Kui konflikt on kujunenud lähisuhtes võitluseks, ja nn ära tegemiseks / punkti korjamiseks siis muutubki see oma moodi mänguks, mitte aga probleemide lahendamiseks või mõtete vahendamiseks. Tülitsemise teemat lähisuhetes käsitleb järgmine artikkel: http://www.perekodu.ee/48545.
