tere,
olen sellise kummalise probleemi ees. olen lahutatud juba peaaegu 10 aastat. laps on vahepeal 14 saanud ja olen igatpidi iseseisev inimene ning üksinda elamisega harjunud. mu eksmees on aga siiani mind armastanud ning igatpidi üritanud uuesti kooselu alustada. ka uut naist pole ta endale selle aja jooksul otsinud, sest mõtetes on ta endiselt minuga.
nüüd tuli ta välja pakkumisega, et sooviks minuga uuesti ametlikult abielluda, kas ma annaksin talle veel ühe võimaluse?
mõtlesin pikalt pikalt ja lõplikku otsust siiski teha ei osanud. ühtepidi on ta mulle alati olnud hea sõbra eest, teistpidi viis meie kooselu sellegipoolest lahutuseni. samas erilist füüsilist tõmmet pole mul temaga kunagi eriti olnud, pigem leige isegi jahe suhtumine. see oli tegelikult ka mingil määral meie lahutuse üheks põhjuseks.
nüüd olen aga 40 lähenev naine, ning võibolla 10 aasta pärast poleks sellel füüsilisel poolel ka enam isegi tähtsust...aga siis ei sooviks võibolla mu eksmees ka enam abielluda ning kooselu jätkata...
tean, et kaaslasena ning hea sõbrana võtaksin ma ta kohe oma ellu tagasi, aga füüsiliselt ja seksuaalselt pole mul mitte mingit soovi...
nüüd küsingi, et mida sellises olukorras oleks mõistlik teha, või mida teksite teie minu asemel. kas võtaksite selle pakkumise vastu(oma mehe teeksin sellega maailma õnnelikumaks meheks), ka rahaliselt ning materiaalselt oleks elu turvalisem. või lükkaksite selle pakkumise tagasi, teades, et hiljem sellist pakkumist enam ei tuleks?
Oi, seda otsust ei saa küll keegi teine sinu eest teha. Samuti ei saa öelda, mida sellises olukorras ise teeks, sest pole me ju sinu kingades kõndinud ega sinu emotsioone, mälestusi, mõtteid ..jne. jaganud.
Kuid ehk on siin foorumis keegi, kes ise on sellise olukorra läbi elanud ja saaks rääkida enda kogemusest. Ilma nõu andmata.
Kõike head sulle ja tarkust otsuse tegemisel
Olen analoogilise probleemi ees. Ainult selle vahega, et ma OLEN oma mehega 10 aastat abielus olnud ja viimased kaks elanud teadmises, et meie abielu on (ja on olnud) kahe sõbra koostöö vorm. Armastus, mis võiks olla mehe ja naise vahel, puudub. Olen talle nagu ema eest ja tema meie lapsele suureks vennaks. Aga väga hea "vend" lapsele ja hea "poeg" minule. Täiskasvanud iseseisvaks inimeseks pole ta saanud. Kas naine tuneb seksuaalset tõmmet ja kirge oma "poja " vastu? Pole vist raske ära arvata. Tunnen puudust mehelikust lähedusest ja hoolitsusest.
Viimasel 2 aastal olen hakanud mõtlema, kas ma tahan jäädagi elama ilma armastuseta kooselu?
See on küsimus milles keegi teine tõesti ei saa nõu anda, kuna kõik sõltub Teie enda väärtustest: mis on Teie enda jaoks kooselu väärtused, mis on Teie jaoks kooselus oluline? Inimeste abiellumise põhjused on väga erinevad ja individuaalsed. Abielu võib baseeruda ka tugeval sõprussuhtel, kui mõlemale partnerile on see aktsepteeritav ja täidab nende ootused ja vajadused.
Analüüsima peaks kindlasti eelnevalt lahkuminekut, mis olid tookordsed ajendid, põhjused ja kas/kuidas olukord praeguse seisuga muutunud on. Seejuures võiks arvestada seda, et inimeste väärtused üldjuhul elujooksul kardinaalselt ei muutu Kui lahutuse põhjuseks oli mingi väärtuskonflikt, eriarvamused olulistes küsimustes, siis võib suure tõenäosusega ennustada, et see kerkib päevateemaks varem või hiljem uuesti või leiab mõlema poole eiramise tõttu uue väljendusviisi.
Kokkuvõtvalt selle tähtsa otsuse tegemisel soovitaks Teil arvesse võtta nii enda kui teise osapoole vajadusi. Olles seejuures aus nii iseenda kui partneri suhtes.
jah, selles ongi põhiline probleem, et mina oleksin nõus temaga kui sõbraga elulõpuni koos elama, aga see oleks ka kõik, mis mul talle pakkuda oleks. pigem ja, nagu vanem poeg peres, kui nii võib öelda.
lahutuse üheks algseks põhjuseks oli just see sama eemaldumine, ainult, et mina olin sel ajal see kirglikum pool ja tema võttis mind kui oma õde või ema vms.
nüüd aastaid hiljem ei oleks mul talle kindlasti enam pakkuda seda kirge, mis tookord minus kustus...
aga ma pole suutnud sellel teemal temaga avalikult vestelda, sest ma ei tea täpselt, mida tema sellest uuest algusest loodab või ootab.
