Kas usaldus taastub kunagi ?
Peale 10 aastast abielu armus mees teise naisesse. Olin sel ajal veel eriti haavatav, sest ootasin meie ühiselt soovitud ja kauaoodatud teist last. Mingi aeg oli mõttetut tõmblemist, valesid ja varjamist. Lõpuks ei pidanud mina enam vastu ja esitasin ultimaatumi - meie või tema! Mees läks ja jättis oma vastsündinud ja eelpuberteetikust lapsed maha. Läks pisarates , aga siiski läks.
Harjusime uue eluga ära. Saime päris hästi isegi hakkama. Laste isa ei kadunud silmapiirilt vaid aitas ja toetas meid ja oli alati lastele olemas. Nii elasime paar aastat, kuni pärast pikki jutuajamisi saime eksmehega aru, et tasub veel proovida. Tema tunnistas, et kõik vahepealne oli viga ja suur eksimus. Enne kui hakkasime oma suhet soojendama , oli mees oma teisest naisest lahku läinud.
Nüüd oleme siis pool aastakest jälle paar olnud - koos me ei ela, sest ta oli peale eelmisest naisest lahkuminekut oma kodumaale tagasi kolinud. Kuid ta tahaks väga jälle meiega pereelu elada ja olla meie ühises kodus.
Mina ... ei suuda, ei saa , ei taha.Armastan teda ja hoolin temast. Ta on kõigest hoolimata hea mees, hea sõber mulle ja hea isa. Kuid ma nii väga kardan jälle haiget saada, et ei ole siiani julgenud teda endale liiga lähedale lubada. Ei julge temaga hakata koos elama. Ta ootab kannatlikult minu otsust, räägib, et mõistab mind ja saab aru, et ta ise on selle usaldamatuse ära teeninud, kuid samas ma näen, et see teeb talle haiget.
Seepärast tahakski teada - on üldse lootust , et vanad haavad armistuvad ? On keegi andnud teise võimaluse ja pole seda kahetsenud ?
Ta väärib teist võimalust , meie abielu väärib uut võimalust .Me pole enam nii noored, et läbi elu lihtsalt lennata ja seepärast ma kardangi, et kui andestan, siis pärast selgub ikka, et see oli raisatud aeg...
Mina ei andestaks sellist asja mehele-väga alatu oli tal just sellisel ajal sinu juurest lahkuda. Kes garanteerib, et tal see viimane kord nii käituda oli! Kas selle lahusoldud aja jooksul pole siis sulle keegi meeldinud ja mingit armusuhet olnud?Kuidas sa suudaksid teda veel usaldada?
Mina usun küll, et iga abielu väärib teist (ja viimast) võimalust. Pealegi on kaks aastat piisavalt pikk aeg, et oma tunnetest tõeliselt selgusele jõuda. Loomulikult on sul võimalus jälle haiget saada, aga on ka võimalus elada happyly ever after. Sina tunned ennast ja oma meest kõige paremini. Kui sa ei taha ainult seetõttu, et kardad uuesti haiget saada, siis pead jõudma selgusele, mida sa ise tema vastu tunned ja kui armastus on tõeline ja alles, annad te kooselule teise võimaluse. Kui sinu "ei taha" taga on muudki peale hirmu haiget saada, siis pead eelkõige selgusele jõudma, mis see on, mis paneb sind teda tagasi tahtma (kas su enda tunded tema vastu või tahad näiteks peret terveks teha vms) või mitte tahtma.
Minu mees oli ära mõned kuud (mis on tagantjärgi tarkusena võttes vist siiski liiga lühike aeg, et oma tunnetes selgusele jõuda), tuli tagasi mõneks ajaks ja läks siis jälle. Targemad kõrvalt teadsid nõu anda, mitte võtta ta nii lühikese aja järel tagasi, aga ma võtsin ja sinna läks meie teine ja ainus võimalus.
Teame, teame... Sama siin. Minu oma jättis mind 2,5aastase lapsega maha, kui teatasin, et ootan meie plaanitud teist last. Ei teagi, mis talle pähe lõi, aga üsna pea kuulsin, et ta kõnnib roosikimpudega ühe noore naise ukse taga. Nüüdseks on ta tolle uuega abielus, neilgi juba laps.
Tagasi tahtma hakkas ta umbes aasta pärast meie lahkuminekut. Ehk siis, kui oli uuega ametlikult abiellunud. Paraku jäi too naine siis rasedaks ja sinnapaika see suhete taasumine jäi. Meie teineteise taasleidmine toimus siis, kui praegune naine sünnitusmajas oli. Farss!? Mees rääkis mulle, kuidas ta on kannatanud ja kahetseb; lubas mulle, et lahutab; tahab, et meie lastel oleksid mõlemad vanemad jne. Kui aga tegusid ei järgnenud, lõpetasin selle armuseikluse - ta ei saa ju kahte naist pidada ja armuke ma olla ei taha.
Nüüd ta siis kaebleb ja igatseb ja saadab armastavaid sõnumeid, aga elab siiski oma uue ja noore naisega. Mis elu nad elavad, see on nende probleem. Arvan ka, et kui keegi on jätnud maha raseda (v äsja sünnitanud) naise, on ta eriline lontrus ja sellisest püsivaks kooseluks asja pole. Võib-olla on erandeid. Tahaks neid siis näha!
olete üle elanud keerulised ja rasked ajad ning kirjast jääb mulje, et keeruline aeg on teil ka praegu.
Kirjutate, et enne omavaheliste suhete soojendamist oli ta teisest naisest lahku läinud ning nüüd kui olete pool aastat paar olnud, olete siiski lahus elanud. Svetakese kirjaga teile on kooskõlas (pere)psühholoogide seisukoht, et kahe lähisuhte vaheline aeg võiks olla pool aastat. Seda selleks, et oleks võimalik järele mõelda, miks läks just nii nagu läks; mida saaks edaspidi teha, et suhe oleks parem, pikaajalisem; mis ka on oluline sel ajal võiks tegeleda ka oma valusate tunnetega. See on midagi, mida võiksite ka teie ja mees teha. Saan kirjast aru, et mees on teile oma mõtteid juba avaldanud ja ka teie temale. On väga hea, et olete talle rääkinud ka oma hirmudest, mis on seotud tulevikuga. Teie kirjast ei selgu, kas olete omavahel arutlenud ka selle üle, miks teievaheline suhe üleüldse lõppes. Ehk siis mis oli teievahelises suhtes sellist, et mehel üleüldse tekkis kõrvalsuhe ning mida saaksite mõlemad teha, et edaspidi läheks kõik paremini.
Kirjutate, et teie ei suuda, ei saa , ei taha. Mis on see, mille pärast te nii mõtlete ja tunnete? On põhjuseks kirjas mainitud hirm uuesti haiget saada või on midagi veel? Teie kirjast jääb mulle arusaam, et kardate tuleviku stsenaariumi, kus annate talle andeks, hakkate teda uuesti usaldama ning mingi aja pärast kordub kõik uuesti mehel tekib kõrvalsuhe, lähete lahku või jääte kokku, kuid igal juhul on teil uuesti väga valus ning mõtlete, et kõik see n.ö. teisele võimalusele läinud aeg oli lihtsalt raisatud aeg, mil oleks võinud teha hoopis midagi muud. Seega jääb mulle praegu mulje, et kardate uuesti haiget saada ning mitte kogeda õnne. Võimalik, et ma eksin. Kuid endalt tasub alati küsida, mis on täpselt see mida ma kardan? Sest kui tean, mis see on, siis saan midagi ka ette võtta, et seda ennetada ja on võimalik, et hirm on ka asjatu. Ja mis on see, mis teeb mind õnnelikuks?
Suhete puhul on nii, et kahjuks ei saa keegi meile kunagi anda täielikult kindlat vastust selle kohta, kuidas paarisuhted aja jooksul lähevad. Kui väga te ka tahaksite, ei saa teie mees teile kunagi anda garantiid, et tal mitte kunagi ei teki uut kõrvalsuhet. Samamoodi on olemas võimalus, et hoopis teil tekib kunagi kõrvalsuhe. See on nii kõigi inimeste puhul, et me ei tea kunagi mis võib juhtuda. Seega ei saa te oma suhte puhul kunagi vastust enne kui olete uuesti proovinud.
Psühhoteraapias piltlikustatakse mõnikord usaldust kui krediidiarvet pangas. Suhte alguses on see plussis. Oma igapäevases elus inimene lisab sinna arvele krediiti ehk siis teeb midagi, mis tõstab arve veelgi rohkem plussi poolele (nt. näete, kuidas väljas olles keegi naine püüab teie meest suudelda, kuid teie mees tõrjub teda). Teiselt poolt võib esineda olukordi, kus inimene usalduse krediiti kasutab ja usaldus väheneb või krediit võib minna suisa miinustesse (nt. teie juhtum, kus mehel oli kõrvalsuhe teie jaoks tundlikul ajal ning teiseks, mees läks ära teise juurde). Selleks, et usaldus uuesti tekiks, on vaja aja jooksul uuesti teha neid asju, mis krediiti suurendavad. Mida rohkem on arve miinustes, seda kauem võib aega minna, et arvet plussi saada ning edaspidi veelgi suurendada. Konkreetsel juhul mida saab teie mees teha ja mida saate teie teha, et oleks võimalik usaldust taastada? Kindel on see, et midagi ei muutuks kui te üldse omavahel ei suhtleks. Teie suhtlete ja ütlete, et olete paar, kes küll koos ei ela. Kas siiamaani on mees käitunud usaldusväärselt? Mis on see järgmine samm, mida olete valmis astuma? Oleks hea kui saaksite sellest kõigest mehega rääkida, keskendudes tulevikule just sellele, mis on need olukorrad, mis võivad teie jaoks haiget teha; kuidas saab mees oma usaldust tõsta; mida saate teie omalt poolt teha, et usaldus tekiks. Näiteks mis võib takistada usalduse tekkimist on see, et kui mees suhtleb naisterahvaga, tekivad teil mõtted, et näed, noor naine mees naeratab talle . Äkki see naine meeldib talle väga .? Sellised mõtted võivad hirmust tekkida, kuid need ei lase usaldusel kasvada. Kui teie hirm on suur ja ka mõtetes segadus, siis soovitan teil kaaluda võimalust konsulteerida ka mõne psühhoterapeudiga. Võite ka proovida teha +/- analüüsi, mis mõnigi kord võib aidata oma mõtetel selgineda. Antud juhul siis näiteks kirjutada ühele poole tulpa Kui hakkame uuesti koos elama ja teisele poole Kui me ei hakka uuesti koos elama ning siis kummagi pealkirja alla panna kirja, mis on selles head/kasu kui nii teen ning kummagi kohta ka mis on selles halba/kahju kui just nii teen.
Minu vastus teile sai pikka ja võimalik, et ka segane, kuid loodan, et leiate enda jaoks mõne mõtte.
