Oleme koos olnud 3 aastat, riielnud ja leppinud, teineteist tundma õppinud, suhe on aina paremaks läinud, kuna nüüd teame kuidas teineteisega suhelda kui on probleemid, kuidas neid lahendada jne.
Mees ise on hästi südamlik, armastab ja hoiab mind, täidab mu unistusi, ei pane kätt ette kui tahan midagi teha, kuhugile minna.
Rääkinud oleme ka sellest, kui tähtsad me teineteisele oleme, kui tähtis on meie suhe, et me ei peta teineteist, räägime alati kõik ära, ööseks tuleme alati , tahame abielluda jne jne. Ma olen usaldanud, tõesti olen uskunud, et tema on mees, kes ei teeks midagi sellist, kuna tal prioriteedid paigas, ta pole mulle põhjust andnud ja meie suhe on hea, ka tema arust!
Aga ma sain haiget ja hinges on nüüd valus ning usaldus kadunud.
Nimelt ma olen ise süüdi, et oma nina teise asjadesse toppisin, aga mis tehtud, see tehtud.
Mees kiirustas tööle ja oli oma jutuakna sõbraga lahti jätnud-seal kirjas seisis tema jutt ühest peost, kus ta kuu aega tagasi käis.
Sõber oli selle peo kohta küsinud ja tema oligi siis rääkinud sellest.
Näiteks oli kirjutanud, et naised olid kui mesi tema ümber ja ta sellest meelitatud. Sõber oli küsinud, et kas siis oma naisest ei piisa? Vastas, et piisab, aga et kas tema ei võtaks siis vastu uusi väljakutseid? Kirjutas, et ta on ohjeldamatu! Eriti ilusate naiste seltskonnas.
Rääkis veel, et kui hea, et talle öösel järgi tuldi ja koju toodi, muidu oleks ta sinna ööseks jäänud ja lollustega hakkama saanud ja et ta lihtsalt ei tohi ühe teatud isikuga ühe katuse alla sattuda, sest viimased 2 korda on lõppenud...huvitavalt.
Ma poleks seda mitte kunagi temast arvanud ega uskunud, isegi mitte purjus peaga... aga nüüd siis alles sain teada, milline ta tegelikult on, kui kergekäeliselt ta meie suhte oleks võinud ära lõhkuda ja mul on väga valus!
Temaga ma sellest rääkinud pole... ma ei teagi mida öelda..
Loodan siit natukenegi abi saada, kuidas edasi käituda, mida teha ja mida arvata!
Minuga juhtus midagi taolist; kus nö juhuslikult avastasin mehe kirjavahetuse kunagise suhtega, kus mees märkis, kui kalliks on too naine temale ikka jäänud ning kui toredad olid nende koosveedetud ajad. küsis meessuhete järgi jms. naine saatis talle mingi foto, mille peale mees märkis, et sellel on ta kõige ilusam. jne. Samas; jutus mainis ta küll ka seda, et on leidnud endale nö naise, keda eluaeg otsinud ja et on õnnelik. No see oli vähemalt midagi positiivset selle rõveduse sees.
minu usaldus ja ettekujutus temast sai samuti meeletu hoobi. olin mitu päeva konkreetses shokiseisundis, pea otsad andmas. Üle sain ilusalongi abiga, kus kogu päeva mind massazhitati, poputati jne. Silmadest jooksvat vett selgitasin "perekondliku õnnetusega".
Asjast saime nö üle nii, et rääkisin puhtsüdamlikult ära, mida olin näinud-lugenud ning kuidas see mulle mõjus. millised olid mu tunded ning mida tunnen nüüd.
Algselt visati mulle väljatrükk näkku, süüdistati "teise asjades nuhkimises" jne jne. Kuid rahunenuna ta konkreetselt tunnistas, et alles nüüd mõistab, mis lollust ta kirjutas jnejne. Kustutas telefonist selle naise telefoni ning msn-st samuti. Kokkuleppel ta helistas minu kuuldes talle, ja ütles, et ta põhimõütteliselt ei suhtle mitte kunagi temaga jnejne. Kõik on nagu hästi.
Ja siiani nagu ongi.
Aga hinge on ikka jäänud see pettumus. Aus siiras suhte lörtsiti ühe mõtlematu kirjutamisega.
Nagu on märkinud Kati Murutar: mees on nagu meri - teda saab usaldada teatud piirini.
Aga teemaalgataja avastatud kirjavahetus on kindlasti hullem kui minu leitud. Kindlasti soovin emotsioonid esialgu välja lasta. Ja alles siis alustada juttu - mida nähti, mis tundeid tekitas. Ja siis konkreetsed küsimused: näed sa meie suhtel tulevikku? Millised on tema tunded Teie vastu? Suudab ta olla truu? On ta huvitatud teistest jnejne. Ja kuidas me sellest üle saada?
Aga kuidas Teie usaldus mehe vastu taastuks - ei kujuta ette, kuidas see võimalik oleks. See on hullumeelne; kuid võis olla ka kelkimine selle sõbra ees ning asi ei ole mustvalgena nii, nagu paistab?
Edu, jõudu, rahulikku meelt.
Kas sina oled mõenud sellise ohjeldamatu mehega abielluda?Missugust elu sa ette kujutad aastate pärast, kui armastus asendub kohustuste ja vastutusega. Mis peod need on kuhu sinu elukaaslane selle jutu järgi on üksi juba kolm korda sattunud ilma sind kaasa võtmata?
Ära raiska aega sellise mehe peale. Kui sa oled praegu õnnetu aasta peale selle suhte lõpetamist, siis muidu terve elu.Tavaliselt sellised "tühikargajad", kes noorena naistele meeldivad, lõpetavad rentslis, sest arvavad, et see jääbki nii ja nemad ei peagi suurt midagi tegema, aga ükski naine ei hakka meest seljas kandma ja nii see kooselu lõppebki.Elu on suur ja halastamatu võitlus ja selleks on heaks kaaslaseks mees , kes tegutseb, miie ei räägi ja ei pidutse.Välimus on mehe juures kõige viimane, mida vaadata.Aja selg sirgu,lõpeta see suhe, mis siis, et valus on. Elu on valikute kunst!
Jah, ma olen mõelnud temaga abielluda! Aga siis ma ei teadnud, et ta enda kohta nii ütleks, et on ohjeldamatu, ma poleks seda kunagi arvanud/uskunud.
Need peod on olnud klassikokkutulekud. Ja sellistele kokkusaamistele ma ennast kaasa ei kutsu ja kui on peod kuhu minnakse kaaslastega, siis mees mu alati kaasa kutsunud!
Aga tänan vastuse eest... ja väga raske on praegu öelda, mis lahenduseni ma jõuan :S
Elu ei ole must ja valge. Vana arm ei roosteta. Eriti selline, millest jäi tuli tuha alla hõõguma.. Vahel on see hea ja aitab elu hallusega hakkama saada, vahel teeb elu keerulisemaks.. Sa ise tunned oma meest kõige paremini. Ja ega see, et ta sulle hea mees on, ei tee teda teiste naiste vastu immuunseks. Oluline on, et tal väärtushinnangud paigas oleks. Ela, tunne, otsusta.
Kallis noor pettunud naine! Ma kahjuks näen sind ette panemas "roosasid prille". Kas te olete mõlemad sellised suured pidutsejad?Teie suhe on kestnud kolm aastat ja selle aja jooksul juba kolm klassikokkutulekut, kus ilusad naised on nagu mesi tema ümber ja kuhu peab ilmtingimata minema???Seda sa nüüd tead aga võib ju veel olla palju käike, mida ümbritseb "valeloor"Te olete RÄÄKINUD kõigest ilusast, aga millised on teod?.Kas see ongi hoidmine, armastamine ja südamlikkus ?Mitmel klassikokkutulekul sa ise oled käinud ja kas sa näed vajadust neist osa võtta? Milliseid sinu unistusi ta täidab? Millised prioriteedid tal on paigas? Kas hariduse omandamine, elus edasijõudmine või pidutsemine? Miks ta peab sinuga abielluma, missugune on sinu taust majanduslikus mõttes (rikkad vanemad, hea haridus), mõtle ka seda, et sind võidakse kasusaamise eesmärgil ära võtta, laps muretseda ja siis alles ohjeldamatuks pidutsemiseks ilusate naiste seltkonnas läheb. Sina oled ju kodus ( ilmselt üürikorteris, sest vaevalt sellisel mehel midagi hinge taga on) väsinud, vaevatud ja mitte eriti ilus. Vabanda mu teravuse ja otsekohesuse peale, aga ma näen enda ümber nii palju üksikuid õnnetuid naisi oma lastega, ja see õnnetus tuleneb kõik nende "suurest armastusest" ...Tahaks väga ühte hingegi päästa.
Tänan vastamast!
Niiüalju siis, et ma olen väga kahe jalaga maapeal inimene, et pole sellist asja nagu suur suur armastus, mind mind pimestada võiks või oleks pimestanud!
Kusjuures me ei ole suured pidutsejad, me pole üldse pidutsejad. Aastas korra käime võibolla tantsimas koos, muidu oleme sellised kodused inimesed(elame meie isiklikus oma kodus) ainult ninapidi koos.
Kahel kokkutulekul on käinud. Ma ei näe vajadust minna mehega kaasa tema kokkutulekutele, sest seal ikka tema klassikaaslased, mul pole seal midagi teha, samuti ei võta mina teda enda kokkutulekutele kaasa.
Teod on muidu olnud siirad ja armastavad, minu unistusi täidab/on täitnud, selliseid mida ta saab täita.
Prioriteetidest rääkides on/olid tal need paigas, see teebki mulle praeguses olukorras haiget ja ajab segadusse, et kas need on siis muutunud??
Vabanda, kui ma sinu suhtes kuidagi ülekohtune olen olnud. Võib-olla on mul isiklikel põhjustel selles suhtes valulävi väga tundlik... ma ei tea kui vana sa oled, milline on sinu ühiskondlik staatus, aga tundud tubli inimene olevat. Soovin sulle tõesti ainult head. Tore,et sa vaevud mulle vastama ja kaasa MÕTLEMA. Loodan, et minu mõtekäikudest on sulle kasu.
Sinu kirjast saan aru, et oled väga haiget saanud ja kogud mõtteid, mida edasi teha. Iga naise jaoks on valus teada saada, et mees ka teisi naisi vaatab ja mida ta sellest mõtleb või teiste meestega räägib.
Kuidas saada südamerahu tagasi? Parim viis on ikka mehega sellest rääkida. Alustada võiks oma tunnetest - mis tunne oli seda lugeda, mis tunded on hetkel. Ja jagada oma mõtteid mitte hinnanguid andes ("sa oled mind petnud", "Sa oled alatu" jne). Hinnangute ja kriitika andmine võib vestluse "lukku" panna ja Te ei saagi teada, mida ta tegelikult tunneb ja arvab selle asja suhtes.
Loomulikult tuleks mehele ka öelda, mis Teile ei meeldi ("Mulle ei meeldi, kui sa minu suhtes aus ei ole" jne).
Alles peale mitmeid jutuajamisi ehk saate otsustada, mida edasi teha.
Ma mehena ütlen, et meeste omavahelises jutus on sellist teksti palju ja see ei ole küll meie jaoks midagi imelikku. Üks sõna viib teiseni, tihti pannakse natuke juurde. Iga õllekõhuga käblik tahab ju kah olla Brad Pitt, las ta olla seda siis vähemalt jutu tasemel. Ma ei teeks antud loost suurt numbrit. Tavaline meeste omavaheline möla. Haigutus.
ja kui on peod kuhu minnakse kaaslastega, siis mees mu alati kaasa kutsunud!